Valitsus kiitis täna, 11. septembril heaks seaduseelnõu, millega luuakse makseraskustesse sattunud firmade jaoks saneerimismenetlus. See on alternatiiviks senisele pankrotimenetlusele.

Justiitsministeeriumi nõuniku Indrek Nikluse sõnul oli eesmärgiks luua likvideeriva pankrotimenetluse kõrvale alternatiivne menetlus, mis võimaldaks ettevõtet säilitada ka firma ajutise makseraskuse korral.

“Justiitsministeeriumis 2006. aastal välja töötatud ettevõtja õiguse tegevuskavas toodi muu hulgas välja, et oma majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks vajab Eesti maksejõuetusõigus pankrotimenetluse kõrvale alternatiivi,” selgitas Niklus.

“Uue saneerimismenetluse abil peaks olema võimalik vähendada raskustesse sattunud ettevõtete likvideerimist ning jätkata nende tegevust, mis omakorda aitab rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses ning säilitada töökohti,” ütles Niklus. “Kindlasti on see tänases majanduse olukorras igati aktuaalne.”

Niklus möönis, et ka tänase pankrotimenetluse raames on võimalik sõlmida kompromiss, kuid tegelikkuses õnnestub makseraskustesse sattunud firma säilitamine väga harva. “Näiteks nii eelmisel kui üle-eelmisel aastal sõlmiti pankrotimenetluses kompromiss vaid viiel-kuuel korral aastas,” tõdes Niklus.

Saneerimismenetlus algab oma firmat saneerida sooviva isiku avaldusest. Kui on alust arvata, et saneerimine võimaldab ettevõtte taas kasumlikuks muuta, algatab kohus avalduse peale saneerimismenetluse ning määrab saneerimisnõustaja, kelle põhiülesandeks on firmaomaniku nõustamine ja tema tegevuse kontrollimine. Kohus määrab ka tähtaja, mille jooksul tuleb esitada kohtule kinnitamiseks saneerimiskava.

Saneerimiskavas nähakse ette, milliseid abinõusid tuleb tarvitusele võtta makseraskuste ületamiseks ja kui pika tähtaja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded. Kohus saab kinnitada võlausaldajate poolt hääletamisel vastu võetud või vastuvõtmata saneerimiskava. Võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava suhtes laseb kohus läbi viia saneerimiskava majandusliku analüüsi.

Kinnitatud saneerimiskava hakkab kehtima üksnes nende võlausaldajate suhtes, kelle nõudeid saneerimiskavaga ümber kujundatakse ning kellele on teatatud võimalusest osaleda saneerimiskava vastuvõtmisel.

Kohtulikult kinnitatud saneerimiskava on võlgnikule täitmiseks kohustuslik. Saneerimismenetlus lõppeb, kui saneerimiskava on kohaselt täidetud.