Energia säästmine korterelamus annab peale hinna ja mugavuse ka elamule märkimisväärse konkurentsieelisele.

Elamute energiasäästlikkusele, mis mujal Euroopas on reaalus, pööratakse Eestis veel suhteliselt vähe tähelepanu.

Eestis on suurem osa hooneid ja elamuid energiakasutuse seisukohast ebaefektiivsed. Elamute aasta keskmine energiatarbimine on 200–400 kWh/m², mis on oluliselt suurem kui analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides, kus keskmine energiatarbimine on 150–230 kWh/m².

Selle põhjuseks on nii kehtinud ehitusnormid, mis olid madalad, sest energia oli odav, kui ka lohakas ja kiire ehitamine ning materjalide kokkuhoid. Praegu maksavad Eesti korterelamu omanikud kütte eest ligi 40–45 protsenti rohkem kui mujal Lääne-Euroopas.

Elamu energiasäästu all mõeldakse enamasti energiakulu vähenemist selliselt, et sellega ei kaasne elamistingimuste ja elanike elukvaliteedi langus. Seega ei saa me rääkida energiasäästust, mis saadakse ainult tänu väiksemale tarbimisele, näiteks väiksem sooja vee kulu.

Energiasäästuna arvestatakse tavaliselt hoonete seinte, lagede ja põrandate, küttesüsteemi ja ebaefektiivse sooja majapidamisvee valmistamise kaudu tekkivate soojakadude vähendamist ning elektrikulude optimeerimist.

Energiasäästlikkuse tõstmist elamus on mõttekas alustada energiaauditi tegemisest, mis pakub välja erinevaid võimalusi energiasäästu saavutamiseks eelneva ülevaatuse ja analüüsi põhjal. Energiaaudit aitab saada ülevaadet maja (hoone) lahendamist vajavatest probleemidest.

Samuti võimaldab energiaaudit majaomanikel välja selgitada esmajärgus renoveerimist vajavad elamu nõrgad kohad ning annab ülevaate kõige kiiremini ära tasuvatest ja suuremat energiasäästu andvatest töödest.

Energiasäästlikkuse tõstmisel on oluline ka ehitusnormide seadmine uuselamutele ning samuti renoveerimisele, mis vähendaks oluliselt sagedasi “odavate