Energiaauditite tähtaeg võib lükkuda 2009. aastasse

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Eesti taotleb Euroopa Liidult energiaauditite kohustuslikuks muutmiseks kolmeaastast üleminekuperioodi.




Energiasäästubüroo juhatuse liikme Margus Hernitsa sõnul tuleks energiaauditite tähtaeg kindlasti edasi lükata. Foto: Dmitri Gerasimov


Kui üleminekuperiood tuleb, muutuvad tuhandeid kroo­ne maksvad energiaauditid korteri või maja müümise ning üürimise puhul kohustuslikuks alles 2009. aastast.


“See tuleks kindlasti edasi lükata, kuna töö maht, arvestades firmade ja spetsialistide hulka, kasvab üle pea,” kommenteeris OÜ Energiasäästubüroo juhatuse liige Margus Hernits. Energiasäästubüroo on üks väheseid energiaauditeid tegevaid ettevõtteid Eestis. “Me arvasime siiamaani küll, et see on veidi kaugema tuleviku teema. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ütles, et tähtaega võib edasi lükata,” lisas ta.


Möödunud aastal tehti selliseid kinnisvaratehinguid, millele audit oleks kohustuslik, paarikümne tuhande ringis.


Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe sõnul on pea kindel, et järgmisest aastast seda kohustust veel ei tule ning Eesti saab loa kolmeaastaseks üleminekuperioodiks. “Nii kaua, kui seda pole ametlikult teostatud, pole mul ametnikuna õigust öelda, et me kindlasti saame üleminekuperioodi,” lisas ta siiski.


Praegu on Eestil sarnaselt enamiku Euroopa Liidu riikidega plaanis taotleda kolmeaastast üleminekuperioodi direktiivi rakendamiseks, mis muudab kohustuslikuks majade või korterite müügi või rentimise puhul energiaauditi tõendi olemasolu. Järgmiseks aastaks lasub Eestil hetkel vaid kohustus panna paika vajalik seadusandlus ning saada Euroopa Komisjonilt luba üleminekuperioodiks. “Selle saamise tõenäosus on piltlikult öeldes 99,9 protsenti,” lisas Kõrbe.


Tema sõnul on Eestis energiakasutus ebaefektiivne ning siit oleks võimalik aastas kokku hoida ligi 500 krooni inimese kohta. Eestis kulutatakse keskmiselt ühe ruutmeetri elamispinna kütmiseks 270 kilovatt-tundi, teistes Põhjamaades on see alla 150.


Auditi täpset maksumust teada ei ole, kuid Eesti Päevalehe andmetel võiks see olla 3000 krooni eramu kohta ning kortermaja puhul üle 10 000 krooni. Kõrbe sõnul konkreetseid numbreid veel välja öelda ei saa, kuigi praegu arutatakse ka võimalusi, kuidas riiklikult energiaauditite läbiviimist toetada. “Kindlasti ei ole kõigil võimalik seda oma raha eest teha,

Allikas:  Äripäev

Pane tähele!