Katuseakna vale planeerimine või paigaldus põhjustavad mitmesuguseid probleeme – halvasti jaotuvast valgusest akent kahjustava niiskuseni.

Vead katuseakna paigaldusel lasksid veel tuppa tungida ja rikkusid viimistluse. Foto: Indrek Susi

Katusetööde OÜ juhataja Indrek Kaasik peab katuseakna paigaldamisel võimalikeks probleemkohtadeks aluskattekile paigaldamist, katusekatte ja akna vahelist ühendust, aknapõskede tegemist ja akna ümbruse soojustamist. Kaasiku sõnul ei saa iga ehitusmees katuseakna õige paigaldusega hakkama, selleks on vaja spetsiaalset koolitust. Samuti ei saa iga kord katuseakent paigaldada: aken vajab endast suuremat katusepinda, näiteks 1,4 meetrit pikk aken eeldab ca 3 ruutmeetrit ruumi.

Velux Eesti OÜ müügidirektori Urmas Truusa sõnul on kõige suurem viga katuseakende paigaldamisel see, kui midagi jäetakse tegemata. “Kui me lõikame augu katusesse, lõikame näiteks kile läbi, siis augu ja akna vahele jääb ja peabki jääma väike vahe,” räägib Truusa. “Seda aga ei kleebita ega liimita kinni, vaid tehakse lisatükid. Kiletükid on võimalik lõigata ise, aga kindla peale väljaminemiseks oleme teinud paigalduskomplekti. Liim on ajutine nähtus, kile kinnitamiseks tuleb kasutada klambreid, sest eriti plekk-katuse all ei pea liim suvel kuigi kaua vastu.” Oluline on ka drenaažirenn.

Ebaõigest paigaldusest võib nii klaasi pinnale kui ka katusekonstruktsiooni tekkida kondensatsioonivesi. “Kui on vale paigaldus ja niiskus tungib tuppa, siis on isegi hea, kui see on näha, nõnda saab veel asja parandada. Mõnikord pole aga väliselt midagi näha,” sõnab Truusa. Näiteks kui pole drenaaži ja kondensatsioonivesi imbub aknakonstruktsiooni sisse, tuleb katus lahti võtta. Ehkki korralikud aknad on mitmekordselt töödeldud, võib puit kahjustuda, kui aken on pidevalt niiskuse käes.

Teine, mitte nii tõsine probleem on see, kui paigaldus on õige, kuid pole arvestatud aknakasutuse mugavust. Näiteks tuleb välja vaadates olla kikivarvul. “Katuseakent tuleks planeerida samamoodi nagu vertikaalakent, välja arvatud siis, kui aken pannakse taotluslikult lae alla,” soovitab Truusa. “Kui aken on liiga madalal, siis ta ei valgusta ruumi tagumist osa, kui liiga kõrgel, jääb aknaalune ruum hämaraks,” lisab Kaasik. Akna suurust mõjutab katusekalle – mida väiksem kalle, seda pikemat akent on vaja.

Samuti tuleks valida õige aken õigesse kohta. Trepi kohale võib vabalt panna kõige lihtsama akna, aga näiteks magamistoas võiks olla korralikum ja heade tuulutusvõimalustega ning vannitoas kindlasti niiskuskindel katuseaken.

“Veel tehakse vigu siseviimistlusega – aknapõsed tehakse valesti ja suur osa valgust ei pääse nii sisse,” lisab Truusa. Kõige efektiivsema valgusejaotuse tagavad horisontaalsed aknapõsed akna kohal ning vertikaalsed selle all. Valesti tehtud aknapõsed võivad Kaasiku sõnul põhjustada niiskuse tekkimist aknaklaasile, kuna õhk ei saa hästi piki klaasi pinda liikuda.

“Hirmsasti kardetakse sarikate lõhkumist laiema akna paigaldamiseks – see ei ole tegelikult probleem, tuleb vaid vajalikud arvutused teha ja katus püsib koos küll,” tõdeb Truusa.

Valmis majja on katuseakent kõige raskem ja kulukam paigaldada, sest tuleb tungida läbi konstruktsioonide, rikkuda siseviimistlus ja kõik taastada. Seepärast tuleks ehituse käigus hoolega mõelda, kui palju katuseaknaid soovitakse.

Keskmine katuseakna tööiga on 20–25 aastat. Akna hooldamise kohta ütleb Truusa, et korra aastas võiks kontrollida, kas kõik on terve ja veerennid on puhtad. Kahe aasta tagant võiks hingesid õlitada, 5–6 aasta pärast võiks kruvid õrnalt käsitsi üle käia. Vajadusel tuleks akent reguleerida, et see paremini lukustuks.

Akna ettepanekul on kindel järjekord
Akna paigaldamine:

sisemine “soojustusraam” asetatakse kinnitusnurkadega katuseroovide peale

aken paigaldatakse selle peale ja fikseeritakse

välimine paigalduskrae asetatakse akna ümber ning ühendatakse katuse aluskattega

hüdroisolatsioon tõstetakse akna ümber ja kinnitatakse

Allikas: Velux

Originaalartikkel