Lamekatuste viletsa kvaliteedi peamised põhjused on tugev hinnasurve ning vajalike teadmiste ja oskuste puudumine nende ehitamisel.

“Lamekatuste ehitamise tase Eestis on praegu väga halb,” tunnistab Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli juhataja Karl Õiger. “Praegune materjalide valik on väga suur ja selles suhtes on projekteerija käed vabad. Samas aga piirab tema võimalusi tellija kohati ülepingutatud nõue odavalt läbi ajada.” Nii sünnivadki Õigeri sõnul lahendused, mis paratamatult ei võimalda kvaliteetselt ehitada. Vigu tehakse ka seetõttu, et ei kasutada piisavalt katuste eestikeelseid projekteerimise eeskirju või juhendeid.

“Eks see kvaliteet lamekatustel on üsna nigel, ehitusvigu on palju,” tõdeb ka ASi Maleko projektijuht Erkki Vihula. “Lamekatus näitab ehitusvead paremini välja kui viilkatus, kehva ehituse korral voolab iga piisk vett katuselt kellegi tuppa.” Eestis ei ole veel kehtestatud norme katusekatete tehnilistele näitajatele. “Kui projekteerijad pole oma tööd ära teinud, jäävad lahendused töömeestele, kuid peatöövõtjal on hinnasurve nii suur, et sageli katsetatakse odavamaid lahendusi,” märgib Vihula.

Bituumenkatte kvaliteet sõltub Vihula sõnul peamiselt tugikanga tugevusest, materjali paksusest ja kasutatavast bituumenisegust. Kõiki neid omadusi annab aga varieerida ja kattematerjali hinda langetada. Uutel ehitistel on materjali­valik enamasti peatöövõtja otsustada, kellel on Vihula sõnutsi enamasti ükskõik, mida valida, sest kaks aastat ehitusgarantiid kannatab iga katus välja. Tehasegarantii on PVC-kattel 15 ja bituumenkattel 10 aastat. Kahekordselt paigaldatava bituumenkatte keskmine hind on Vihula ütlusel umbes 25+30 kr/m2, ühekordsel PVC-kattel 75–80 kr/m2.

“Kaheaastane garantii ei ole õige garantii, selle aja jooksul ei tarvitse vead välja tulla, kuna ei ole näiteks tugevat tuult või on talv pehme,” rõhutab Õiger.

Kõige olulisem lamekatuse juures on Õigeri sõnul katuse tugevus, et tuul seda ära ei lõhuks. Tihti ei arvestata sellega, et tuule tõstev jõud on katuse teatud piirkondades, nagu ääred, nurgad ja viil, väga suur.

Tähtsuselt teine on katuse toimivus: et näiteks vett läbi ei sajaks. Rullmaterjali tuleb paigaldada ülihoolikalt. Sageli ei tehta Õigeri sõnul näiteks aurutõket hoolikalt, sel juhul siseõhu niiskus kondenseerub katuse soojustuses, muutub jääks ja nõrgub sulades kehvasti pandud aurutõkke vahelt ruumi. Väheneb soojapidavus, tekivad soodsad tingimused hallituse tekkeks. “Niiskust peab välja pääsema sama palju, kui sisse tuleb – nende arvutuste tegemine on väga keeruline,” selgitab Õiger. Üks peamisi vigu on ka see, et ehituse käigus lastakse soojustuskiht vett täis sadada. Ka Vihula kinnitab, et töö kvaliteedist oleneb palju, sest materjal ise peab vastu küll.

Kolmas ja neljas oluline asi on korralikult toimiv õhutussüsteem ja vihmavee äravoolusüsteem. “Tänapäeval on olemas väga head lahendused, kuid äravoolulehtri tegemine nõuab filigraanset tööd,” tõdeb Õiger.

Kui lamekatus on nõuetele vastavalt projekteeritud, korralikult ehitatud ja seda kasutatakse õigesti, siis töötab meie rasketes kliimaoludes Õigeri sõnul ka see katusetüüp täiesti normaalselt.

Katuse katteks on valida kahe rullmaterjali vahel

Lamekatuste kattematerjale on põhiliselt kahte tüüpi: bituumenkatted ja plastikkatted, viimastest on Eestis levinuim PVC-kate.

Bituumenkate on paksem (3–5 mm) ning eeldab kahekihilist paigaldust. See on sisuliselt tõrvapapi edasiarendus, olles seejuures painduvam ja vastupidavam.

PVC-kate on õhem (1,2 mm), tugevam ja see paigaldatakse ühekihilisena. Bituumenkatet tohib paigaldada kuni 10–15 miinuskraadi ja kuiva ilmaga, PVC-kate kannatab välja kuni 30 miinuskraadi ning kerged sademed, kuid nõuab ehitajalt paremat kvalifikatsiooni.

Mõlemad materjalid kannatavad välja kõik ilmastikutingimused, 30 cm kõrguse veesamba ja pehme jalatsiga tallamise, kuid on tundlikud mehaanilistele vigastustele, eriti PVC-kate. Rullmaterjal kestab katusel 10–30 aastat.

Peamised hädad on seotud niiskusega
Levinumad probleemid lamekatustel:

katuse läbijooks

ruumi õhu kondenseerumine ja vee tilkumine katusekattelt laele

ruumi õhu niiskuse kondenseerumine soojustuses ja lae soojapidavuse vähenemine, viimistluse kahjustused või hallitus lae pinnal

räästal jäävallide ja ohtlike jääpurikate tekkimine

algusest peale ebapiisav soojapidavus
Vigu teevad nii projekteerijad kui ka ehitajad
Enamlevinud vead lamekatuste ehitamises:

arvutusvead

sõlmede valed lahendused parapettide juures, vead katuse liitumisel kõrgemaleulatuvate seintega, ventilatsiooniðahtide jms läbiminekukohtadega, lae ja seina liitumiskohtades pole ette nähtud vajalikke tihendusi

vead aurutõkke lahendustes (kilest aurutõke on sageli väga hooletult paigaldatud, kasutatakse ebapiisava veeaurutakistusega materjali)

lahendamata kerge soojustuse ja katusekatte kinnitus tõstva tuulejõu tasakaalustamiseks

katuslae laineplekist kandeplaadid on valitud liiga nõrgad

sageli on projektis esitamata katusel käimise ja lumetõkke lahendused või ka lume eemaldamise võimalused, mis hoone kasutamisel võivad kujuneda tõsisteks probleemideks

sageli ei arvestata meie raske kliimaga

on juhtumeid, kus projekt puudub täielikult või on väga põgus arhitekti üldskeem
Allikas: Karl Õiger

Originaalartikkel