Majale lisakorrust ehitades tasub panustada eelnevatele uuringutele, sest hiljem ehituse käigus vajalikuks osutuvad muudatused on äärmiselt kulukad. 
Katusekorruste väljaehitamine on viimastel aastatel iseäranis hoogu läinud, ehkki see on kulukas ning sageli ka tehniliselt keeruline. Pildil maja Kopli tänaval. Foto: Indrek Susi
Lisakorruse ehitamine on tehniliselt tihtilugu keerulisem kui uue maja ehitus. Esimese asjana soovitab Tallinna linnaplaneerimise ameti järelevalve teenistuse direktor Rain Seier teha veidi eelluuret: lugeda piirkonna ehitusmäärust, rääkida piirkonna arhitektiga ning lasta ekspertidel hinnata hoone sobilikkust lisakorruse jaoks.
Ekspertiisi käigus selgitatakse välja olemasolevate konstruktsioonide kandevõime: uuritakse pinnast, vundamenti, hoone olemasolevaid tarindeid, seinte kandevõimet. OÜ ACTO Consult tehnikajuhi Margus Sarmeti hinnangul kannatavad majad 1–2 lisakorrust tavaliselt ära, kuid seda ei saa võtta kui reeglit. Nii või naa tuleb juurdeehitus Sarmeti sõnutsi ilmselt kergkonstruktsioonis. Samuti tuleb arvestada vee, elektri ja kütte paigaldamise küsimustega, mis on siiski väiksema või suurema raha eest lahendatavad.
“Mina soovitaksin ekspertiisi tellida inimeselt, kes hakkab ka projekteerima, sest igal inimesel on asjast oma arusaam,” ütleb Sarmet. Koos ekspertiisi ja projektiga võiks projekteerija tasu olla 5–10% ehituse maksumusest. Kõige kindlam on ekspertiisi pakkuv firma leida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.
“Ei tohiks aga segi ajada, et üks ekspertiis on see, mis läheb KredExile või pangalaenu taotlemiseks, teine on see, millega hinnatakse lisakorruse võimalust,” rõhutab Sarmet. “Firmale tuleb väga täpselt öelda, misjaoks ekspertiisi vaja on. Neid kaht saab küll ühendada, kuid siiski tuleb asi eelnevalt selgeks teha.”
Ekspertiisi teeb keerulisemaks see, kui majas on tehtud dokumenteerimata ümberehitusi. Samuti oleneb ekspertiisi keerukus hoone asukohast (pinnasest) ja tüübist. Karkassmaja on lisakorruseks paremate eeldustega kui tellismaja. Raskem on lisakorrust ehitada, kui alumistele korrustele jäävad inimesed tööle.
“Linnaruumi jaoks on kõige tähtsam, et pealeehitus sobiks ümbrusega,” ütleb Seier. Näiteks Tallinnal on linna üldine ehitusmäärus nagu igal omavalitsusel, lisaks on Seieri sõnul kehtiv linnaosa ehitusmäärus Nõmmel, teiste linnaosade määrusi menetletakse. Projekteerimistingimuste taotlemisel on soovitatav esitada planeeritava ehitise eskiis – see kiirendab protsessi oluliselt. Eskiisi võib Margus Sarmeti sõnul ka ise joonistada. Samuti on kasu olemasoleva ehitise fotodest.Kui pealeehituse maht ületab 33% hoone mahust, tuleb teha detailplaneering ja selle menetlemine linnavalitsuses võtab Seieri hinnangul aega 6–7 kuud. Eramaja puhul 33% reegel ei kehti.
Põhilised probleemid lisakorruse ehitamisel on Sarmeti hinnangul maja ehitusliku dokumentatsiooni puudumine, mitteprojektijärgne väljaehitus (ei olnud üht materjali saada, kasutati teist) ja kohati ebakvaliteetne töö.
Sageli tingib pealeehitus aga hoopis kogu maja rekonstrueerimise. Vanadele majadele võib lisakorruse ehitamine lausa kasuks tulla, kuna sellega seoses vaadatakse üle kogu maja ning kohandatakse see tänapäevastele nõuetele.
“Ega see pealeehitamine odav ei ole, võit on ainult selles, et pole uut krunti vaja,” nendib Sarmet. “Tänapäevaste meetoditega on kõik võimalik, aga ei pruugi olla majanduslikult põhjendatud.” Kui pealeehitus siiski mõistlikuks osutub, soovitab Sarmet kulutada veidi rohkem eelnevatele uuringutele, et mitte raisata raha hilisematele muudatustele, mis võivad osutuda väga kulukaks.
Peatöövõtja korraldas nii ekspertiisi kui ka ehitusjärelevalveFlora Vara maja (Tulika 19) lisakorrus valmis 2001. aasta juulis. Korrus ehitati peale fiboplokist.
Lisaks uue korruse ehitamisele, mille käigus sai kogu maja mõistagi uue katuse, toimus veel mitmeid ehitustöid. Renoveeriti maja fassaad ja soojustati seinad, ehitati lift, gaasikatlamaja ning sundventilatsioon.
Lisakorruse maht oli alla 33% hoone mahust, seega detailplaneeringut ei olnud vaja teha. Samuti ei seatud ehitusele piiranguid: pealeehitus valmis selline, nagu soovisime või isegi natuke parem. Olulisi takistusi ehituse käigus ette ei tulnud. Tellija, projekteerija ja ehitaja koostöö oli hea.
Peatöövõtja oli OÜ Patiks, kes korraldas kogu tööprotsessi: ekspertiisi, ehitusloa, projekteerimise ning ehitusjärelevalve. Arhitektuuriline lahendus tuli firmalt Arhitektuuribüroo Karu & Michelson OÜ, ehitustööd teostas AS Remet.
Juurdeehitust tegema asudes tutvu seadustegavalik asjakohaseid dokumente
