Korralik kauakestev välisuks valmib nii puidust kui ka metallist, otsuse tegemisel tuleb arvestada maja välisilmega.

Kvaliteetne välisuks on hea soojapidavusega, ilmastiku- ning mürakindel, kindlasti kahekordse tihendiga, tugevate lukkude ja hingedega. Enimlevinud materjalideks selles vallas on puitkarkassil vineer, puit, terasplekk ning alumiinium.

ASi Saksa Uks tegevjuht Arvo Kaalma oskab nõu anda metalluste valikul: “Metalluksed on üldjuhul nõrgema soojapidavusega. Metallukse valikul tuleks jälgida, et ukse välis- ja sisepinna plekk ning ukseleng on termiliselt või täielikult katkestatud. See on vajalik selleks, et suurte temperatuurikõikumiste korral ei tekiks ukse sisepinnal õhuniiskuse kondenseerumist ja ka suuri soojakadusid.”

Kuna Eestit on õnnistatud muutliku ja sademeterohke kliimaga, siis peaks uks olema välja töötatud spetsiaalselt vastavalt meie tingimustele. Paljud uksed baseeruvad n-ö sandwich-süsteemil. Eeliseks on alumiiniumlehed kahel pool uksetuuma, mis säilitavad range kuju.

ASi Haapsalu Uksetehas juhataja Ago Soomre soovitab, et puituste hinged võiksid olla turvaelementidega, et pukside läbisaagimisel ei oleks kurikaeltel võimalik ust eest ära tõsta.

“Lukkude puhul tuleks eelistada samuti turvalukke. Tasuks huvi tunda ka nende kulumiskindluse vastu. Erinevate hingede vahel valides tuleks eelistada kolmes suunas reguleeritavaid hingi,” sõnab Soomre.

Mugavuse mõttes soovitab Soomre valida värvitud ukse: “See ei vaja erilist järelhooldust erinevalt naturaalse puiduga kaetud ustest, mida tuleks vähemalt paar korda aastas õlitada. Just tänu oma naturaalsusele on nad tundlikumad UV-kiirguse ja vihma suhtes. Puidu puhul tuleb eeskätt arvestada sellega, et puit on poorne ja elav materjal, milles keskkonnamõjude tõttu toimuvad pidevalt protsessid.”

Hoolduse ning tähelepanuta ei saa aga jätta ka töödeldud uksi. “Iga kahe aasta järel tasuks ka lukke ja hingesid õlitada. Vajaduse korral tuleks teha värviparandusi või ust puidukaitsevahendiga töödelda,” lisab ta.

Ukse eluiga sõltub suuresti paigaldusest

Ukse kohal peaks kindlasti varikatus olema, hoolimata tema vastupidavusest ilmastikutingimustele. Lukud ei tohi vett saada, muidu jäätuvad ja muutuvad need kasutamiskõlbmatuteks.

ASi Haapsalu Uksetehas juhataja Ago Soomre sõnul jäetakse lengid sageli kontrollimata ja nad on loodis või kõverad. “See ei lase uksel korralikult sulguda ning laseb tuult läbi.” Soomre toonitab: “Tihtilugu kasutatakse ukse paigaldamisel kipsplaadi kruvisid, mis jäävad liiga nõrgaks ja annavad ajale järele. Lõpp-tulemusena peaks uks olema võrdlemisi tihe.”

Pärast paigaldust tuleks teha järelreguleerimine, mille käigus kontrollitakse üle, et kõik ukselehe ja lengide vahed oleksid võrdsed. Soovitatav vahe on 2-4 mm, mis on piisav, et ei tekiks hõõrdumist ega tuuleavasid.

Välimusega võib julgelt katsetada

Enne, kui poodi müügimehe jutule minna, oleks soovitav kodus pisut eeltööd teha, mõõta ukseava laius ja valida umbkaudne ukse toon. ASi Viljandi Aken ja Uks müügijuht Urmo Laatspera soovitab lähtuda katuse, räästa või akende värvist. Nii on kindel, et uks kui maja visiitkaart sobib kokku üldilmega.

Ukse välisilme valikul on kliendil suur mängumaa. Urmo Laatspera meenutab mõne aasta taguseid aegu, mil eestlane eelistas n-ö kinnist ust: “Kardeti, et klaas muudab ukse vähem turvaliseks. Nüüdseks on trendid teised ja ebausk klaasiga uste osas hääbumas. Klaasiga on võimalik ust tunduvalt omanäolisemaks muuta, proovida võib erinevaid mustreid ja toone. Väga huvitava ukse saab näiteks vitraaže kasutades.” Kuna paljud majad on ehitatud akendeta koridoridega, siis ainus võimalus sinna loomulikku valgust saada ongi klaasiga uks muretseda.

Tavaliselt pakutakse välisuksi standardtoonides, ent soovi korral saab valida ka värvikataloogi järgi, sel puhul tuleb küll arvestada pisut kõrgema hinnaga.

Sisekülg jäetakse reeglina siledaks, kui klient ei esita vastupidist soovi.

Originaalartikkel