Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna läbiviidud uuringu kohaselt suurendaks majandusaasta aruannete õigeaegset esitamist täiendava info jagamine selle esitamise tähtaegade, olulisuse ja võimalike sanktsioonide kohta.

“Uuring näitas, et võrreldes Suurbritanniaga on Eestis majandusaasta aruannete hilinemisega esitanute osakaal oluliselt suurem ja piisavalt on ruumi olukorra parandamiseks,” ütles uuringu projektijuht, Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Laivi Laidroo.

“Võttes arvesse uuringus osalejate ja aruannete kasutajate tagasisidet soovitame soodustada majandusaasta aruannete esitamist eelkõige ennetavate meetmete kaudu, olgu selleks siis automaatsed meeldetuletused e-kirjaga, täiendava info jagamine kogu protsessi olulisuse ja tähtaegade kohta läbi katuseorganisatsioonide või laiema sotsiaalse turunduse kampaania. Kaalumist siin kindlasti on,” lisas Laidroo.

“Majandusaasta aruannetega hilinemine või esitamata jätmine on Eestis suur probleem, see mõjutab meie ärikeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust ning toob kaasa olukorra, kus esitatud andmete põhjal ei saa koostada korrektset statistikat majanduse kohta. Seetõttu kannatab omakorda juhtimisotsuste kvaliteet nii avalikus kui ka erasektoris. Näiteks võib põhjustada puudulik info avalikus sektoris toetuste andmise valedele sektoritele,” ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi.

Lisaks ennetavatele meetmete on uuringus ära toodud ka võimalikud survestavad meetmed, alates hoiatava märgise lisamisest äriregistrisse ja lõpetades aruande esitamise seadmisena eeltingimuseks riigi jagatavate toetuste taotlemisel ja riigihankel osalemisel.

Uuringu käigus selgus, et perioodil 2010–2018 jättis keskmiselt 23–24 protsenti juriidilistest isikutest oma majandusaasta aruande üldse esitamata. Pärast tähtaja möödumist esitas aruande 28–29 protsenti juriidilistest isikutest, kusjuures pool hilinejatest hilines aruande esitamisega enam kui 71 päeva.

Märkimisväärset arenguruumi võib Eesti puhul näha sanktsioonide rakendamises majandusaasta aruannetega hilinejate vastu, kuna trahvihoiatusi ja trahve tehti vaatlusalusel perioodil hilinejatele väga vähe: keskmiselt vaid 0,9 protsendil juhtudest. Kokku koguti aastatel 2010–2018 trahviraha 1,3 miljonit eurot, see tähendab et riigil jäi saamata vähemalt 154,4 miljonit eurot võimalikku trahvitulu.

Küsitlusele vastanud nimetasid peamiste põhjustena aruande esitamata jätmisel selle koostamise ajamahukust ja keerulisust ning vastavate oskustega töötaja puudumist. Hilinemise puhul toodi sagedamini välja majandusaasta aruandega tegelemise madalat prioriteetsust, mis on osaliselt seletav ilmnenud vähese teadlikkusega majandusaasta aruannete info laiemast tähtsusest ja vajalikkusest. Teadlikkuse parandamise olulisusele viitasid kõik uurimuse käigus küsitletud osapooled.

Uuringuga on võimalik tutvuda SIIN.
Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb uuringu tulemusi kõigile huvitatud osapooltele ka Tallinna Tehnikaülikooli uuringumeeskond.