Neljapäeval, 25. oktoobril avalikustati Eesti 2018. aasta parimad arvestusalased uurimustööd ja anti üle rahalised preemiad, kokku enam kui 3700 euro väärtuses.
Arvestusalaste uurimistööde konkurss on Eestis ainus võimalus arvestusala valdkonnas kõrgharidust omandavatel tudengitel esitada lõputöö omavaheliseks mõõduvõtmiseks. Tänavu juba viiendat aastat toimunud konkursile esitati kokku 23 Eesti kõrgkoolides tänavu kaitstud magistri-, bakalaureuse-, doktori- ja muud uurimustööd. Võitjad viies auhinnakategoorias selgitasid Rahandusministeeriumi, Audiitorkogu, Eesti Raamatupidajate Kogu ja Eesti Siseaudiitorite Ühingu esindajad.
Parima töö preemia magistri- ja doktoritööde kategoorias sai žürii üksmeelsel hinnangul Kadri Lenk oma Tallinna Tehnikaülikoolis (TAL TECH) kaitstud magistritöö eest, mis käsitles aineprogrammi väljatöötamist ainele “Arvestuse ja rahanduse automatiseerimine“. Magistritöö juhendaja Eduard Ševtšenko (TAL TECH).
Parima bakalaureusetöö auhind läks Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis kaitstud tööle, selle sai Elli Soosaar lõputöö eest, mis käsitles masintöödeldavate arvete kasutuselevõttu kaubandusettevõttes “Masintöödeldavate arvete kasutuselevõtt kaubandusettevõttes“. Töö juhendaja Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õppejõud Diana Tandru.
Parima finantsarvestust käsitleva uurimustöö eriauhinna võitis Kaidi Kallaste doktoritööga “Kutsekvalifikatsiooni omistamise praktika ja raamatupidamise kui kutseala areng Eestis“. Doktoritöö juhendaja Jaan Alver (TAL TECH).
Parima audiitortegevuse alase uurimustöö eripreemia pälvis Maris Ode magistritööga, mis uuris suurandmete analüüsi võimalusi finantsauditi läbiviimisel “Suurandmete analüüsi võimalused finantsauditi läbiviimisel“. Magitritöö juhendaja Sergei Tšistjakov (EMÜ).
Arvestusalaste uurimistööde konkurss on heaks näiteks kõrgkoolide, kutseühenduste ja avaliku sektori asutuste tulemuslikust koostööst. Hea meel on tõdeda, et aasta-aastalt on konkursitööde probleemiasetus muutunud praktilisemaks ja auhinnatud tööd on olnud äärmiselt kõrgel akadeemilisel tasemel. Kindlasti on konkurss aidanud avalikkuse jaoks olulist valdkonda fookuses hoida ning populariseerida tudengite ja abiturientide seas arvestusala.
Arvestusala on ühiskonnas viimastel aastatel olnud fookuses seoses seadusandluse muudatustega, mille eesmärk on ühest küljes ettevõtluskeskkonna parendamine bürokraatia vähendamise teel ning teisalt läbipaistava ja tõhusa arvestussüsteemi tagamine. Rõõmustav on, et arvestusalased uurimistööd hoiavad kätt elu pulsil, aga samas lähenevad akadeemiliselt sügavuti probleemidele, mis nõuavad pühendumist.
Konkursi esindajatel Kurmet Ojamaal, Märt-Martin Arengul, Piret Lantinil ja Margus Tammerajal oli au tunnustada täna parimate tööde autoreid ja nende juhendajaid, soovida neile edu oma heade ideede ellu viimisel nii akadeemilises kui ka praktilises töövaldkonnas.
