6. oktoobril 2011. a tutvustati konverentsi Nordic Open 2011 raames Taani-Eesti koostöös valminud uuringut, mille peamine eesmärk oli uurida majandusliku ning eriti just raamatupidamisliku koostöö loomist ema- ning tütarfirma vahel.
Uuringu viisid läbi Jeanette Thomsen ja Elin Sundgaard Lõuna-Taani ülikoolist ning Lehte Alver ja Jaan Alver Tallinna tehnikaülikoolist.
Aasta-aastalt on Taani ettevõtete hulk Eestis kasvanud ja praegusel ajal arvatakse neid olema umbes kakssada. Valdkonnad, milles ettevõtted tegutsevad on tootmisest teeninduseni. Uuringu läbiviijate huvi oli küsitleda võimalikult erinevate valdkondade esindajaid. Nii kuulusid valimisse kuus tootmisettevõtet, üks konsultatsiooni teenuseid pakkuv ettevõte, kaks ehitusettevõtet, 1 finants- ja kinnisvarateenuseid pakkuv ettevõte, neli müügi ja teenindusettevõtet ning üks transpordiettevõte.
Uuringus osalenud ettevõtete profiilist selgus, et tootmisettevõtted paiknesid peamiselt väljaspool Tallinna, kus seevastu valdavalt asusid teenuseid pakkuvad ettevõtted. Geograafiliselt paiknesid kuus ettevõtet Tallinnas, kuus seitse ettevõtet
Uuringu valim ei olnud suur, hõlmates vaid 15 ettevõtet, millest pooled asusid Tallinnas ja peamiselt Kirde-Eestis ning ülejäänud Lõuna-Eestis. Üle 500 töötajaga ettevõtteid oli küsitletute seas kolm. Enim oli küsitletute hulgas ettevõtete esindajad, mille ettevõtte suurus on 10-50 töötajat.
Uuringu vorm oli intervjuu tütarettevõttega ja küsitlus emaettevõttega. Paraku selgus uuringu käigus, et nii mõnigi emaettevõte ei olnud nõus või ei saanud ühel või teisel põhjusel küsitlusele vastata. Sestap said uurijad kasutada vaid 11 emaettevõtte küsitluse vastuseid.
Tulemused
Uuringu läbiviijad eeldasid, et ettevõtte juhtkonda (tegevjuht, finantsjuht) kuuluvad taanlased, kuid tulemustest selgus, et juhtkonda ei kuulunud ühtegi taanlast. Uurijate hinnangul raskendab see Taani ettevõtluskultuuri vahetust emaettevõttega.
Uurijad eeldasid, et tütarettevõttes nõutakse raamatupidamisüksuse juhilt raamatupidamisalast kraadi või vähemalt kutseharidust. Uuringutulemustest selgus, et ainult viiel raamatupidajal oli kraad. Ülejäänud küsitletute taust oli nt küberneetika või turundus, aga leidus ka neid, kes olid ise n-ö töö käigus õppijad. Uurijad tõid välja, et tütarettevõtte juhte küsitledes selgus enamasti, et olulisemaks teaduslikku kraadi olemasolust peetakse kogemusi ja teadmisi.
Lisaks uuriti, kuidas toimub otsuste tegemine töötajate värbamisel, koolitamisel ja arendamisel. Eeldati, et töötajatega seotud küsimused lahendatakse tütarettevõttes iseseisvalt, kuid sageli tehakse otsused hoopiski emaettevõttes, mis eeldab uutelt tulijatelt teatud tausta.
Veel uuriti ettevõttes kasutatava raamatupidamisprogrammi või -programmide kasutamist. Selgus, et programmi, mida kasutatakse emaettevõttes peab kasutama ka tütarettevõtte. 80% vastanutest kasutab programmi SAP. Küsimusele, kas tütarettevõte võib asendada programmi mõne teise programmi vastu, oli 99% juhtudel vastuseks ei. Vaid ühes küsitletud ettevõttes on lubatud tütarettevõttel kontsernis kasutatavat programmi asendada mõne teisega.
Geograafilise mobiilsuse all pidasid uurijad silmas, kas tütarettevõtte juht või ka finantsjuht töötavad aeg-ajalt (nt paar kuud) ka emaettevõttes, et tutvuda ka Taani ettevõtluskultuuri ja norme. Tulemustest selgus, et uurijate eeldus, et vähemalt tegevjuhid töötavad mõnda aega emaettevõttes, ei leidnud kinnitust.
Lisaks uuriti tööjõu voolavust ja eeldati, et tööjõu voolavus on suur eriti Tallinnas. Tulemustest selgus, et raamatupidajate voolavus on väike. Olulist erinevust tööjõu voolavuses ei täheldatud ka Tallinnas ja väljaspool Tallinna tegutsevaid ettevõtteid võrreldes.
Kui uuriti teadmiste vahetamist ema- ja tütarettevõtte vahel, siis eeldati, et teadmiste vahetus on oluline just aruandluse jms seisukohalt. Tulemustest selgus, et enamasti piirdubki teadmiste vahetamine emaettevõtte etteantud vormide täitmisega.
