- põhivara, kui seda mõõdetakse ümberhinnatud väärtuses
- finantsvarad, kui neid mõõdetakse õiglases väärtuses
- bilansivälised siduvad finantskohustused, garantiid, tagatised vms sündmused
– haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetele makstud avansi, antud krediidi summad
- üksikud erakorralised tulu-, / kulukirjed
- pikaajalised kohustused ( > 5a) ning võlad, mis on seotud antud tagatistega
- töötajate arv
Lisaks eelnevatele võivad liikmesriigid nõuda järgnevate lisade koostamist:
– põhivara
– bilansivälised kokkulepped
– bilansipäevajärgsed sündmused
– seotud osapooled
Liikmesriigid ei tohi nõuda, et väikesed ettevõtjad avaldaksid rohkem teavet, kui nõutud või lubatud eelolevaga; täiendavad avalikustamise nõuded keskmise suurusega ja suurettevõtjatele ning avaliku huvi üksustele on esitatud direktiivis.
5) Konsolideeritud aruanded. Väikekontsernid (kontsernide kategooriad, st väikekontsern, keskmise suurusega kontsern, suur kontsern, vt direktiivist) vabastatakse konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruande koostamise kohustusest (va avaliku huvi üksus). Liikmesriigid võivad vabastada keskmise suurusega kontsernid konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruande koostamise kohustusest (va avaliku huvi üksus).
6) Auditi kohustus. Liikmesriigid tagavad, et avaliku huvi üksuste ning keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate finantsaruandeid auditeeritakse. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel kehtestada auditeerimiskohustust oma väikeste ettevõtjate suhtes.
Lisaks eeltoodule on liikmesriikidele jäetud direktiiviga mitmeid võimalusi kehtestada vabastusi ja lubada lihtsustusi nii mikro-, väikestele kui keskmise suurusega ettevõtjatele erinevates valdkondades.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et uuenenud direktiivi põhiline eesmärk on väikeste ettevõtjate (99% Eesti ettevõtjatest) halduskoormuse vähendamine ja aruannete võrreldavus kogu liidu piires. Väikeste ettevõtjate puhul on direktiiviga loobutud kahe põhiaruande esitamisest (st rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ja vähendatud avalikustatava teabe mahtu, mistõttu tohivad liikmesriigid nõuda neilt üksnes mõningast teabe avalikustamist lisade näol, mis täiendavad aruannete kohustuslikke lisasid. Siinkohal võib täheldada fookuse nihkumist lühikestelt põhiaruannetelt ja mitmetelt lisadelt vastupidises suunas: detailsed põhiaruanded ja vähe lisasid. Auditikohustuse kehtestamine väikestele ettevõtjatele jäetakse liikmesriikide otsustuspädevusse (direktiiv seda ei keela). Ülevaatuse töövõttu antud direktiiv ei kajasta.
Direktiiv annab liikmesriikidele aega 2 aastat, et kohalik seadusandlus sellega vastavusse viia (Eesti puhul Raamatupidamise seadus, Audiitortegevuse seadus, Raamatupidamise Toimkonna juhendid jms).
*Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL (26. juuni 2013), teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta. Antud direktiiviga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ (4. direktiiv, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ja 83/349/EMÜ (7. direktiiv, mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) Euroopa Liidu Teatajas 29.06.2013 avaldatud direktiiv 2013/34/EL (eestikeelsena) on leitav SIIT.