Kui Windowsi vahetamist Linuxi vastu takistab soov ka edaspidi MSNi kaudu suhelda, siis ärge muretsege – suhtlustarkvara saab kasutada ka Linuxis.

Viimasel ajal soovitatakse üha sagedamini vahetada kodu- või kontoriarvutis Microsofti operatsioonisüsteem Linuxi vastu – olgu siis põhjenduseks viimase avatud lähtekood, odavam hind või viirustevabam töökeskkond. Ühe operatsioonisüsteemi vahetamine teise vastu tekitab aga igas arvutikasutajas õigustatud küsimuse, kas uus süsteem ikka võimaldab samu asju, mis vana.

Keskmise arvutikasutaja peamisteks tööriistadeks on veebilehitseja, e-postiprogramm, kontoritarkvara ja suhtlusprogrammid, nt MSN Messenger. Veebibrauserite ja e-postiprogrammide valik on Linuxis vähemalt sama lai kui Microsofti operatsioonisüsteemides, tekstitöötluseks-tabelarvutuseks sobib OpenOffice, aga kuidas on lood suhtlustarkvaraga? Ehk teisisõnu – ja nagu mitmed arvutikasutajad on minult murelikult pärinud – kas Linuxist ikka MSNi saab?

Saab ikka – MSNi, ICQ ja teiste suhtlusprotokollide kasutamiseks leidub lai valik Linuxile sobivaid programme. Neist võimalusterohkeimad on Gaim ja Kopete. Mõlemad programmid integreeruvad ühtviisi hästi nii GNOME’i kui KDE aknahalduriga ja sobivad nii MSNi, ICQ, Jabberi, Yahoo, AIMi kui ka vähem levinud suhtlusprotokollide kasutamiseks.

Kopete ja Gaim on üsna sarnaste võimalustega, Gaim ehk vaid pisut loogilisemate menüüde ja intuitiivsema kasutajaliidesega. Näiteks võib Kopete’i arusaam mõistetest sõnum (inglise keeles message) ja vestlus (chat) MSN Messengeriga harjunud arvutikasutaja pisut segadusse ajada. Sõnumi saatmine (send message) Kopete’is tähendab tõesti vaid üksiku sõnumi teele läkitamist, mitte kahepoolse vestluse alustamist. Selleks et avaneks MSN Messengerist tuttav kaheks jaotatud vestlusaken, tuleb Kopete’is sõnumisaatmisnupu (send message) asemel vajutada hoopis vestluse alustamise nupule (start chat).

Neile netisuhtlejaile, kes kasutavad ainult MSNi ja teiste protokollide toest ei hooli, sobib hästi MSN Messengeri kloon aMSN. Erinevalt Gaimist ja Kopete’ist on see suhtlusprogramm ka eesti keelde tõlgitud. Siiski tuleb lisada, et hoolimata eestikeelsetest menüüdest on aMSNi kasutajaliides üksjagu kohmakam ja ebaloogilisem kui näiteks Gaimi oma.

Üsna populaarne on ka suhtlusprogramm AYTTM ehk Are You Talking To Me?, mis varem kandis nime Everybuddy. Nagu Kopete ja Gaim, toetab seegi mitmeid eri suhtlusprotokolle MSNist Jabberini. Paraku aga ei hiilga AYTTM kvaliteedi poolest – näiteks vestluspartnerile faili saata proovides jooksis programm kokku. Lisaks on AYTTMil tõsiseid raskusi täpitähtedega – piisab ühest ä-st, et vestluspartnerile saadetud lause kuhugi interneti musta auku kaoks. Ka välimuselt jääb tahumatu moega AYTTM teistele testitud suhtlusprogrammidele alla.

Suurem osa Linuxis töötavaist suhtlusprogrammidest ei toeta paraku mõningaid ICQ protokolli funktsioone. ICQ-kasutajad, kelle jaoks on oluline näiteks failivahetus, võiksid proovida programmi nimega Licq, mis toetab ka MSNi protokolli – tõsi, viimast üsna algelisel tasemel.

Kuidas suhtlustarkvara installeerida, sõltub Linuxi versioonist, kasutatavast aknahaldurist ja konkreetsest suhtlusprogrammist. Mitme Linuxi distributsiooniga (näiteks Fedora Core) tulevad nii Gaim kui ka Kopete kaasa – pole internetis tuhnimist ja programmide mahalaadimist, piisab vaid paarist hiireklikist, et oma tööjaama soovitud suhtlustarkvaraga täiendada. Teiste suhtlusprogrammide installeerimisega tuleb pisut rohkem vaeva näha.

Kui suhtlustarkvara arvutisse installeerida ei saa, võib nagu Microsofti operatsioonisüsteemideski kasutada veebipõhiseid suhtlusprogramme. Veebipõhise MSN-programmi leiab aadressilt webmessenger.msn.com ja ICQ-kliendi aadressilt www.icq.com/icq2go.

Linuxi lõi Helsingi ülikooli tudeng

Linux on Linus Torvaldsi loodud Unixi-laadne avatud lähtekoodiga vabalt levitatav operatsioonisüsteem. Tollane Helsingi ülikooli tudeng alustas Linuxi programmeerimist 1991. aastal.

Tänaseks on loodud mitmeid erinevaid Linuxi versioone (nn distributsioone): Red Hat, Mandrake, Debian, SuSE jne. Linux on eelkõige tuntud serverite operatsioonisüsteemina, kuid sobib suurepäraselt ka tööjaamade operatsioonisüsteemiks. Tavalisse kodu- või kontoriarvutisse soovitan Fedora Core’i (fedora.redhat.com; hetkel uusim versioon on 3), mille installeerimise ja haldamisega saab keskmine arvutikasutaja kerge vaevaga hakkama.

Kuigi sõna Linux toob paljudele silme ette patsiga häkkeri, kes mustvalget arvutiekraani jõllitades klaviatuurilt arusaamatuid käske sisestab, ei jää Linux täna tegelikult kasutusmugavuselt Microsofti operatsioonisüsteemidele alla. Linuxile on loodud mitmeid graafilisi aknahaldureid (GNOME, KDE jne) ja hulgaliselt kvaliteettarkvara alatest veebibrauserist Mozilla ja lõpetades kontoritarkvarapaketiga OpenOffice.

Originaalartikkel