Keskkonna ja vastutustundliku ettevõtte teema ei ole kunagi varem olnud nii aktuaalne kui praegu. Keskkonnateemadel arutatakse nii konverentsidel, sünnipäevalauas kui ka ettevõtte järgmise aasta eelarvet koostades.

Järjest enam ettevõtteid vaatavad üle oma äritegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ja küsivad endalt, milliseid tegevusi tuleks nende minimeerimiseks teha ning kas selleks on turul olemas sobivaid lahendusi. Selge on see, ettevõtetelt oodatakse märksa suuremat panust kui pelgalt prügi sorteerimise süsteemi loomine.

Mis on vastutustundlik ettevõtlus?

“Vastutustundlik ettevõtlus hõlmab majandusliku, keskkondliku ja sotsiaalse mõõtme vabatahtlikku rakendamist oma organisatsiooni igapäevategevustesse, juhtimisse ja äristrateegiasse. Lisaks kasvavale seadusandlikule survele, pöörab aina suurem hulk ettevõtteid nendele aspektidele tähelepanu omal soovil ja initsiatiivil ning võetakse vastutus oma mõjust ühiskonna ees,” ütleb Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop.

Seega ei väljendu vastutustundliku ettevõtte panus ainult looduskeskkonnahoius, vaid hõlmab kõiki ettevõtte funktsioone nagu näiteks finantsjuhtimine ja positiivse töökeskkonna loomine.

Mida ettevõte võidab sellest, kui panustab rohkem vastutustundlikkusse äritegevusse?
Kasudena tuuakse välja nii mainekujundust kui ka madalamaid otsekulusid. Just vahendite säästlikuma kasutamise tulemusena saavutatakse tihti nii efektiivsuse kasv protsessides kui ka otsest rahalist võitu. Aidates ettevõtetel finantsprotsesse efektiivsemaks muuta, on tihti rahaline võit lihtsasti mõõdetav. Endiselt näeme aga ettevõtteid, millele tekivad viivistasud, sest arve on puhkusel viibija kirjakastis, raamatupidajatel puudub ülevaade, kuhu arve kinnitamine on seisma jäänud või kus saabunud PDF-arveid trükitakse välja arhiveerimiseks või kinnitamiseks. Nii toimub topelt raiskamine – nii digi- kui paberprügi näol. Igasuguse paberarhiivi säilitamiseks kasutatakse printereid ja kaustikuid, rääkimata suurte arhiivide puhul köetavatest ruumidest jne.

Ebaefektiivse finantsprotsessi suur jalajälg

Eestis liigub aastas keskmiselt ligi 70 miljonit arvet. Miljoni paberarve tootmiseks võetakse maha ligi 130 puud ja toodetakse umbes 36 tonni süsinikdioksiidi. Juhul kui Eestis kasvõi kolmandik arvetest saadetakse paberil või trükitakse PDF-arveid välja, tähendab see üsnagi suurt ökoloogilist jalajälge. Õnneks näeme, et keskkonnahoidlikumate e-arvete trend on selgelt kasvamas ja praeguseks on peaaegu 60% arvetest Arvekeskuses juba e-arve kujul.

Mida saad raamatupidajana teha, et toetada vastutustundlikku ettevõtlust?

Tihti teevad just kõrgelt kvalifitseeritud raamatupidaja palju korduvaid ja rutiinseid tegevusi, mille saaks hõlpsasti automatiseerida. Kui paberarvete kulu ja protsessi aeglus on arusaadav kõigile, siis just PDF-arvete ebaefektiivsus on vähe teadvustatud fakt.

Kuna PDF-arveid tuleb süsteemi sisestada manuaalselt nagu paberarvetki ja tihti prinditakse neid ka paberile. Samas on olemas süsteemid, mis suudavad PDF-arvel olevat infot automaatselt lugeda. Efektiivsust aitab suurendada e-arve, mille info liigub süsteemide vahel vaid sekunditega võimaldades reaalajas andmeid analüüsida. Neid olemasolevaid võimalusi kasutades saaks ettevõte säästa raha ja raamatupidaja keskenduda finantsanalüüsile ning sisukamale tööle.

Millised küsimused tasub läbi mõelda: