Juhtmevaba kontori loomisel on peamine viga, et see jäetakse kaitsmata kõrvaliste isikute eest ja ühendus jääb pealtkuulatavaks.
“Turvalisuse tagamiseks tuleb käivitada turvaseaded vastavalt WiFi ruuteri juhendile,” sõnas ASi Elioni esinduste tehnikajuht Heigo Ensling. “Rõhku tuleb panna süsteemide turvalisusele – paroolidele ja krüpteeringutele,” kinnitas ka ASi Contactus juhataja Margus Leoste.“WiFi puhul on viga ka puudulik raadiolingi turvalisus, sest kasutatakse kergesti lahtihäkitavaid krüptoalgoritme, näiteks WEPi,” lisas ASi Yoga Intelligence süsteemiarhitekt Tõnis Kevvai. Külaliste tarbeks tuleks kasutada aga kontorisisesest võrgust eraldatud WiFi tugijaama. Kuna võrgu turvaline ülesehitamine on keeruline, tuleks lasta seadmed seadistada IT-spetsialistil või tellida võrguseadmed telekommunikatsioonifirmast.
Probleem on ka see, et suurema hulga töötajatega kontoris kasutatakse liiga väikese jõudlusega seadmeid või liiga aeglast internetiühendust. Need probleemid võivad tekkida ka töötajate arvu lisandudes. Keerukusi tekib ka siis, kui hoones on palju juhtmevabu internetivõrke, mis hakkavad üksteist segama. “Siin on abiks võrkude häälestamine erinevatele kanalitele,” sõnas Ensling. “Kuna mõnikord ei piisa ühest juurdepääsupunktist, tuleb ühtse WiFi võrguala levimiseks üle suuremate kontoripindade kasutada mitut seadet,” lisas Kevvai.
“Sageli koonerdatakse ka toite pistikupesadega ning tugijaamad pannakse kuhugi kappi, mis vähendab aga kõvasti nende leviala,” rääkis Leoste. Leviala vähendavad rohkem raudbetoonseinad, vähem metallkarkassiga kips- ja klaasseinad.
“Keskmiselt on leviulatus hoones 30 meetrit, kuid tugijaama paarimeetrine nihutamine võib suurendada levi kuni paarkümmend meetrit,” sõnas Leoste.
