Õpitud eriala ning tegelik töökoht ei sobi OECD-s keskmiselt kokku 35% töötajatel, ülekvalifitseerituid on 17% ning alakvalifitseerituid 19%. Eestis on võrreldes OECD riikide keskmisega ülekvalifitseerituid vähem ning alakvalifitseerituid rohkem.
Analüüsi järgi on OECD riikides raske leida tervishoiu, hariduse ning IKT-sektori spetsialiste ja juhte. Eriti suur on nõudlus spetsialistide järele Põhjamaades ning ka Eestis. Mehhikos, Peruus ja Tšiilis on vastupidiselt suur nõudlus oskus- ja lihttöötajate järele.
OECD oskuste ja tööturuvajaduste vastavuse analüüsi järgi eeldavad OECD riikides keskmiselt enam kui pooled (54%) raskesti täidetavatest ametikohtadest kõrgel tasemel oskusi. Eestis on sellisteks ametikohtadeks kuus kümnest, Rootsis, Islandil, Norras 2/3 ning Soomes 95%.
OECD riikides keskmiselt ning ka Eestis on tööandjatel sobiva tööjõu palkamisel enim raskusi haridus- ja IKT-sektoris. OECD riikides on keskmiselt enam kui seitse humanitaaria ja kunstide eriala lõpetajat kümnest tööl ametikohal, mis ei ole seotud nende lõpetatud erialaga. Enam kui pooled Eestis põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, veterinaaria, loodusteaduste, matemaatika, statistika, kunstide ning humanitaaria lõpetanutest töötavad muul tegevusalal. Hea sobivus on aga sotsiaalteaduste, äri- ja õigusteaduste, samuti tervishoiuga seotud erialade lõpetajate ning nende ametiala vahel.
Detailne oskuste, teadmiste ja võimete analüüs toob välja, et sarnaselt OECD keskmistele näitajatele on Eestis puudu eneseväljendus- ja argumentatsioonivõimest, juhendamis- ning konteksti tajumise oskusest, elektroonika- ja arvutialastest teadmistest ning hariduse ja õpetamisega seotud teadmistest. Sarnaselt varasematele oskuste analüüsidele näitavad tulemused, et vähem vajatakse füüsilisi ja manuaalseid oskusi nagu liikumise kontrollimine, reaktsioonikiirus, tegevuste jälgimis- ja kontrollimisoskus. Vaata täpsemalt OECD veebist.
