Mitu transpordiettevõttes ATKO töötavat või töötanud bussijuhti kinnitas, et juhid on sageli roolis rohkem, kui on kirjas nende töölepingus – skeemi võti seisneb kahes lepingus, kirjutab Postimees.

Nimelt töötavad bussijuhid vastavalt olukorrale ja vajadusele kas pikaajalise töölepingu või lühiajalise käsunduslepingu alusel, millega osutavad firmale bussijuhi teenust. Nõnda tekib olukord, kus paberite järgi bussijuht küll puhkab, kuid tegelikult istub ikkagi roolis ja vastutab reisijate elu eest. Käsundusleping on tavaliselt üldsõnaline ja bussijuht kohustub sellega bussiveoteenust osutama, kuid konkreetseid liine ega töötunde selles märgitud ei ole, selgitas transpordi ametiühingu esimees Üllar Kallas.

Teine variant on see, et kasutatakse ära juhile lepinguga ette nähtud puhkust. ATKO bussijuht Tauno (nimi muudetud) kinnitas, et paljud juhid sõlmivad firmas just puhkuseperioodiks käsunduslepingu. Sellisel juhul saab töölepingus ette nähtud puhkusepäevade ajal edasi sõita. “Bussijuhte ju lihtsalt ei ole piisavalt. Liinid on vaja ära sõita,” selgitas Tauno.

Postimehe andmetel tuleb ette sedagi, et juhil on leping kahes firmas. Töölepinguga töötab ta ühes firmas, kuid lisaks sõidab käsunduslepingu alusel teises ettevõttes. “Ma võin ju puhkuse ajal teha, mida tahan. Mis vahet seal on, kas ma lähen puhkuse ajal kombaini või bussi rooli?” küsis bussijuht Aivar (nimi muudetud), kes töötab täiskohaga ATKO-s ja käsunduslepingu alusel Taistos. “Kui tahad ära elada, pead töötama,” nentis ta.

Transpordi ametiühingu liikmete sõnul ei toimu selline kahe lepinguga skeemitamine mitte ainult ATKO-s, vaid ka teistes bussifirmades. Ametiühing on seisukohal, et käsundusleping ei ole bussijuhile sobiv viis tööd teha.

Kallas ütles Postimehel, et kahe lepingu süsteem aitab varjata juhi tegelikku tööaega ja niimoodi kandub vastutus ettevõttelt üle bussijuhile. “Siis ei ole enam ettevõtte mure, kas juht peab puhkeajast kinni. Firma jaoks on oluline, et liin saaks teenindatud,” märkis ta.

Bussijuhi tööpäeva pikkus võib olla maksimaalselt 13 tundi, sellest sõiduaeg üheksa, erandjuhtudel kümme tundi. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu selgitas, et mõni nädal võib bussijuhil olla näiteks viis 12-tunnist tööpäeva või neli 13-tunnist tööpäeva ning siis üks kaheksatunnine. Sellisel juhul peavad teistel nädalatel olema lühemad tööpäevad.

Transpordi ametiühingu bussijuhtide sektsiooni juhataja Urmas Pärgma ja koordinaatori Aare Kübarsepa sõnul on ametiühingul ka kahtlus, et bussijuhid ei saa ületundide eest õiglast tasu. “Paljud juhid räägivad omavahel sellest, kuid kaebama ei lähe, sest kardavad oma töö pärast,” selgitas ta.

Pärgma sõnul satuvad õiglase palga nõudjad ATKOs halba nimekirja. Kui tema läks ATKOs oma väljateenitud töötasu nõudma, märgiti, et ta vist ei taha seal firmas töötada.

Postimees palus ATKO Grupist kommentaari käsunduslepingutega seonduva kohta, samuti sooviti teada, kuidas on tagatud reisijate ohutus olukorras, kus töölepinguga ette nähtud puhkuse ajal sõidutab juht reisijaid teise lepingu alusel. “Vastuseks teie küsimustele anname teada, et iga bussijuhiga on sõlmitud üks leping, bussijuhtidele makstakse töötasu vastavalt sõitjateveo üldkokkuleppele. Kuna teie küsimused sisaldavad mahukat infot töösuhete teemal, mis on kaitstud isikuandmete kaitse seadusega, ei ole võimalik antud teemal rohkem infot anda,” teatati bussifirmast.