Töötukassa äsja valminud kevadisest tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et võrreldes 2020. aasta sügisese hinnanguga pole suuri muutusi olnud – kuigi kriisi valguses on palju olnud juttu tööpuudusest, on ameti esindaja Livia Laasi sõnul järjest selgemini näha, et tagasi on kriisieelne tööjõupuudus.

Sarnaselt eelmise aasta uuringule, on tööturul ka täna suur puudujääk audioloogidest ja logopeedidest ning tarkvara arendajatest, teatas töötukaasa. Laas selgitas, et Eestis küll on IT taustaga inimesi, kuid suur osa neist on keskastme spetsialistid ning vähe on tippspetsialiste ja neid, kes teeksid mõnevõrra kergemaid IT töid.

Suur puudujääk tekkis ka näiteks hooldajatest tervishoiuasutustes. “Seda näitas meile väga tugevalt ka eelmise aasta lõpp, kui koroonaviiruse leviku näitajaid muutusid kriitiliseks ja hooldekodudes nakatusid nii töötajad kui elanikud – tööjõu leidmine oli raske siis ja on ka täna,” nentis Laas.

Tööandjatel on veelgi raskem leida töötajat kohale, mis asub kehva transpordiühendusega piirkonnas. Eriti mõjutab see just väiksemaid maakohti, sest enda isiklik sõiduvahend mõningatel juhtudel puudub ja ühistransport ka nii sagedasti ei sõida.

See kehtib näiteks ka hetkel tööjõu puuduses hooldekodude puhul – kui hooldekodu peaks asuma keskusest väljaspool, on tööpaika jõudmine tihtilugu suur murekoht, eriti veel juhul, kui on tegemist öise vahetusega, mil bussiliiklust enam ei toimu.

“Siiski on üha enam tööandjaid probleemile hakanud lahendust otsima,” ütles Laas. Üks lahendus on näiteks töötajate bussid, mis viivad ja toovad inimesi tööpaika, kuigi kahjuks ei ole aga kõik tööandjad sellist teenust Laasi sõnul võimelised pakkuma.

Samuti on üldises plaanis tööjõupuudus oskustööliste hulgas, näiteks keevitaja amet. “Me räägime täna taas teatud valdkondades väga suurest tööjõu puudujäägist Eestis,” lisas ta.

Laasi sõnul on teisalt töötajate vaatest positiivne uudis see, et tohutut tööjõu ülejääki tänavusel hindamisel ei täheldatudki. “Näiteks mullu sügisel läbi viidud baromeetrist selgus, et toona said tugeva löögi turismi- ja reisisektor, neid ametimehi oli üle. Tänavu meil sellist ülejääki õnneks ei ole.”

Väike tööjõu ülejääk on aga peamiselt administratiivsetel ametikohtadel, mida on järk-järgult üle võtmas tehnoloogia. “Näiteks andmesisestajad, raamatupidajad ja sekretärid – seal teeb suure osa tööst ära juba arvuti. See tähendab, et ei ole vaja enam niivõrd palju inimtööjõudu,” selgitas Laas.

Kokkuvõttes ei ole koroonakriis nii baromeetri kohaselt kui ka tööandjate vaates tööturul väga suuri muutusi ja segadust tekitanud. “Loomulikult on töökohtade arv vähenenud ja tööandjad on kannatada saanud, aga selliseid drastilisi raputusi, mis olid 2008. aastal, eelmise kriisi ajal, kindlasti ei ole,” ütles Laas.

Ta lisas, et kuigi Eestis on hetkel võrreldes eelmise aastaga 20 000 rohkem töötut, siis viimase paari kuuga on hakanud see arv uuesti kahanema ning tööturg järk-järgult taastub.

Töötukassa alustas tööjõuvajaduse baromeetri nime kandvate tööturu uuringutega 2016. aasta sügisel. Uuringu raames selgitatakse välja, millistel ametialadel on maakondade vaates üle- ja puudujääk ning millistes ametites on turul hetkel olemas tasakaal. Baromeetrit koostatakse iga aasta aprillis ja oktoobris, tulemused saavad kokku mõne kuuga.

Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljaspool töötukassat, näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.