Sel nädalal on ajakirjandus käsitlenud miinimumpalkade kujunemist Euroopas. Artiklitest on jäänud mulje, et direktiivi jõustamisel peab Eesti kahe aasta pärast jõuliselt miinimumpalka tõstma. Tööandjate keskliit juhib tähelepanu, et Euroopa Liit ei hakka Eestile miinimumpalga suurust või selle koefitsenti keskmisest või mediaanpalgast ette ütlema.

Eestis lepivad miinimumpalga kokku – arvestades seejuures majanduse hetkeseisu ja majanduse väljavaateid, töötust ja tööturu olukorda, inimeste toimetulekut ja tööandjate võimalusi jne – sotsiaalpartnerid ehk tööandjate esindajad ehk Eesti Tööandjate keskliit ja Ametiühingute keskliit. Kokkuleppe kinnitab valitsus. Euroopa Liidu pädevuses ei ole töötasu alammäära kehtestamine liikmesriikides ehk kõnealune direktiiv ei kohusta riiki kehtestama konkreetse suurusega miinimumpalka.

See kord kehtib Eestis ka edaspidi. Sotsiaalpartnerid tunnevad kohalikke olusid ja tingimusi kõige paremini.

Ajakirjandusest võis ka lugeda, justkui Eesti peaks läbirääkimisi siin senise alampalga korra jätkamiseks. Ka see on eksitav info. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel läbirääkimisi Eesti enam ei pea ja ministeerium seisis direktiivi väljatöötamise faasis selle eest, et Eestis toimiv alampalga kokkuleppimise traditsioon võiks senisel kujul jätkuda ning et Euroopa Liidu üleste reeglite sõnastus võimaldaks seda aktsepteerida nii, et Eestit käsitletaks riigina, kus miinimumpalga suurus lepitakse kokku sotsiaalpartnerite vahel mitte riigina, kus see kehtestatakse õigusaktiga.

Loe lähemalt siit.