"Kas lihtsalt niisama maksta töötajatele boonust kasumist? Ei-ei, seda meil küll ei ole," vastatakse Merko Ehitusest pärimise peale, kas suur ja hea kasumiga ettevõte teenitud tulu ka osaliselt oma töötajatega jagab. Merko kasum eelmisel aastal oli ligi 300 miljonit krooni.
Teenitud kasumist mingi osa jagamine töötajatega – inimestega, kes ju tegelikult selle raha oma tööga teenisid – on ettevõtjate hulgas võrdlemisi levinud tava mujal maailmas. Eestis aga järgivad seda praktikat peamiselt pangad, kellele omanikud on nii ette kirjutanud, ja veel vähesed ettevõtted. Pigem eelistavad Eesti ettevõtted ikka kasumi ettevõttesse tagasi investeerida või omanikutuluna välja võtta kui sellest osagi töötajatega jagada.
EMT personalijuhi Milvi Tepi sõnul ettevõttes kasumi jaotuse alusel toimivat tulemuspalga süsteemi ei kasutata, kuid tulenevalt eesmärkide täitmisest on töötajatel võimalik saada poolteise kuni kolme kuupalga ulatuses tulemuspalka. "Tulemuspalga aluseks on kokkulepitud eesmärkide täitmine," sõnab Tepp. "Kõikidele töötajatele püstitatakse eesmärgid jooksvaks aastaks arenguvestlustel."
Teise Eesti Telekomi tütarfirma, ASi Elion Ettevõtted personalidirektori Irene Metsise sõnul on ettevõttes kasumi jagamise teemadel küll arutelusid peetud, kuid selleks pole hetkel võimalusi leitud.
Ka Balti Laevaremonditehases ei saa töötajad osa ettevõtte suurest kasumist, küll aga on praktiliselt kõik töötajad hõlmatud tulemustasusüsteemi: täidad hästi eesmärgid, saad palgalisa. Sama lugu on turvafirmas Falck Eesti – kasum võib küll olla suur, kuid töötajad sellest osa ei saa.
Eelmisel aasta ligi 400 miljonit krooni kasumit teeninud Tallinna Sadamas on kunagi kehtinud põhimõte, et kui kasum tuleb plaanitud suurusega, siis saavad töötajad preemiat. Praegu aga töötab ettevõte turundusjuht Erik Sakkovi sõnul välja motivatsioonisüsteemi, kus igale töötajale lähenetakse personaalselt.
Ka Statoili kontsernis ja Eesti Statoilis ei jagata küll otseselt osa kasumist töötajatega, kuid töötajad saavad boonust, kui täidavad neile pandud eesmärke. "Meil on boonussüsteem, kuhu on kaasatud kõik töötajad," räägib Statoil Eesti peadirektor Epp Kiviaed. "Kui osakond täidab võetud eesmärgid, saab preemiat." Kui palju on Eesti Statoili selle aasta eelarvest ette nähtud töötajate premeerimiseks, ei osanud Kiviaed öelda, sest preemiasumma suurus sõltub töötulemustest.
Kiviaia sõnul võib ka sellist premeerimist tinglikult nimetada kasumi jagamiseks, sest boonussüsteem tugineb ju ikkagi ettevõtte tulemustel – mida paremad tulemused, seda paremini on töötajad tööd teinud ja seda rohkem saavad nad boonust. "Iga firma, kellel on boonussüsteem, jagabki ju sisuliselt oma kasumit töötajatega," sõnab Kiviaed. "Kindlasti on kasumi jagamine töötajatega üks ettevõtte ärikultuuri näitajaid."
Ettevõtte kasumi suurus mõjutab töötajatele makstavate boonuste suurust Saku Õlletehases, kuid otseselt pole ette nähtud, et mingi kindel osa kasumist läheb töötajate vahel jagamiseks. "Me kasutame tulemusjuhtimist, mis tähendab, et tulemusjuhtimisega seotud ametikohtadel on võimalus boonust saada tulemuste saavutamise ning erilise panuse eest," selgitab ettevõtte personalijuht Kristiina Siilivask. "Boonuse määramisel moodustab ühe ja peamise osa see, kuidas ettevõte tervikuna oma eesmärke täitis ning ettevõtte tulemuste saavutamise põhinäitajaks on kasum." Tulemusjuhtimisega seotud ametikohad on Saku Õlletehases erinevate valdkondade ja üksuste juhid.
Kasumist sõltuvad aastapreemiad töötajatele eksisteerivad ka Fortumi kontsernis ja neist saavad osa ka Neste Eesti kui Fortumi tütarfirma töötajad. "Ma ei nimetaks seda päris kasumi jagamiseks, kuid kui firma majandustulemused on head, makstakse ka töötajatele suuremaid preemiaid," sõnab Neste Eesti ASi peadirektor Indrek Kaju.
Äripäeva Kirjastuses saavad firma kasumist osa töötajad, kes on kirjastuses töötanud vähemalt kaks aastat. Boonust kasumist ei saa müügiga tegelevad inimesed, sest nemad saavad nagunii palka tulemuspõhiselt. Äripäeva Kirjastuse finantsdirektori Toomas Truuvergi sõnul makstakse boonuseks veerand ärikasumi sellelt osalt, mis ületab 12,5-protsendilist käiberentaablust. "Töötajate vahel jaguneb boonus proportsionaalselt, sõltudes igaühe kuupalgast," sõnas Truuverk.
Pangad annavad heast kasumist osa töötajatele
Nordea Grupi 230 Eesti töötajat saavad tõenäoliselt aprillis oma pangakontodele igaüks pisut Eesti keskmist palka ületava summa seoses kontserni "kasumijaotusprogrammiga". Summa suurus sõltub Nordea kontserni majandustulemustest.
Nordea Pank Eesti personali- ja haldusjuhi Raivo Hellerma sõnul jagatakse kontsernis ühtsete reeglite järgi kasumit töötajatega kaks viimast aastat. "Seost töötaja palgaga pole, põhimõtteliselt sama palju raha saab nii osakonnajuht kui ka näiteks teller," räägib Hellerma. "Kasumist saavad proportsionaalselt osa kõik täiskohaga töötajad, kes on ettevõttes töötanud vähemalt kolm kuud eelmisel aastal."
Hansapank võib eelmise aasta kasumit arvestades tänavu kevadel oma töötajate vahel jagada kuni 340 miljonit krooni. See on 20 protsenti tegevuskasumist, millest on maha võetud omakapitali tulu. "Omanikega on kokkulepe, et osa kasumist võime me jagada töötajate vahel tulemustasudena," sõnas Hansapanga personalidirektor Riina Varts. Tänaseks päevaks on eelmise aasta kasumiosa Hansapangas juba töötajatele välja makstud, kui suur summa täpselt jagamisele läks, pank ei täpsusta.
Ühispank ei jaga küll otseselt kasumit töötajate vahel, kuid märtsi lõpus saavad kõik panga töötajad preemiat. Kui palju preemiateks jagatakse, panga avalike suhete juht Evelin Allas ei nõustu ütlema, sest see polevat SEB Grupis, kuhu pank kuulub, tavaks. Rootsis saavad SEB Grupi 9000 töötajat igaüks 25 456 krooni preemiat.
Rootsis firmad ei unusta töötajaid
Eesti suurettevõtjatele võiks olla eeskujuks Rootsi kolleegid, kes jagavad oma töötajatega teenitud kasumitelt kopsakaid boonuseid.
Näiteks ravimifirma Astra Zeneca 13 000 töötajat jagavad omavahel 600 miljonit Eesti krooni (46 153 krooni töötaja kohta). Autofirma Scania aga jagab oma 12 000 töötajale 258 miljonit krooni (21 500 krooni töötaja kohta).
Masinatööstusfirma Sandvik maksab 9000 töötajale hea töö eest samuti 258 miljonit krooni (28 666 krooni töötaja kohta). Terasekontsern SSAB annab 7500 töötajale aga 234 miljonit krooni (31 200 krooni töötaja kohta).
Handelsbankeni boonussüsteem näeb ette, et töötajad võivad saada kuni 15% aktsionäridele makstavast summast. Eelmise aasta kasumist oleks see 929 miljonit Eesti krooni.
Nordeas saavad 28 929 töötajat kokku 877 miljonit krooni ehk keskmiselt 30 315 krooni iga inimene.
SEBi 9000 töötajat saavad igaüks 25 456 Eesti krooni. Hansapanga emafirma Swedbank aga maksab igale töötajale lausa 75 680 krooni aastapreemiat.
