Kui 2004. aastal oli kõrvaltööga hõivatud 21 000 inimest, siis mullu oli neid juba poole rohkem ehk 32 600. Nad moodustavad hõivatutest 5,25 protsenti, mida on rohkem kui Euroopas keskmiselt, kuid oluliselt vähem kui Põhjamaades ja Hollandis, kirjutab Eesti Päevaleht esmaspäeval.

Palgainfo agentuuri andmetel tegid töötajate ja tööotsijate küsitluses osalenutest peale põhitöö kõrvaltööd isegi 7,8 protsenti vastanuid.

"Kõrvaltöö tegijate seas on keskmisest rohkem kõige madalama palgatasemega töötajaid, kuid ka tippusid on suhteliselt rohkem kui majanduses tervikuna," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsitalituse ekspert Mario Lambing lehele.

Lambingu sõnul on üks peamisi kõrvaltöö tegemise põhjuseid majanduslik vajadus. Erinevalt Põhjamaadest, kus kõrvaltööga hõivatud töötavad ka põhikohal osalise ajaga, tähendab Eestis kõrvaltöö lihtsalt lisakoormust. Statistikaameti 2012. aasta uuringu põhjal töötas veerand kõrvaltöö tegijaid põhitööl osa tööajaga.

"Mitmel töökohal töötavad suurema tõenäosusega kõrgharidusega inimesed ning töötavate naiste ja meeste võrdluses on tõenäosus mitmel kohal töötada suurem naiste puhul," rääkis lehele Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar, kelle sõnul on kõrvaltöö pakkumine oluline ettevõtetele, kelle pakutav palk jääb alla miinimumpalga selleks, et vältida minimaalse sotsiaalmaksu maksmise nõuet.