Ligi ei pea tuleval aastal kümneprotsendist palgatõusu realistlikuks

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kuigi mitmed ministrid taotlevad tuleva aasta riigieelarvest senisest rohkem raha avaliku sektori töötajate palgatõusuks, ütles rahandusminister Jürgen Ligi reedel Vikerraadio saates Uudis+, et ta ei pea aastaga isegi kümneprotsendilist palgatõusu realistlikuks.

Kuna kokkulepped on hetkel sõlmimata, ei soovinud minister palgatõusu konkreetsest kasvust täpsemalt rääkida. Ligi rääkis, et Eesti ei jõua ilmselt enam kunagi buumiaegsesse olukorda, kus palka tõsteti korraga paarikümne protsenti võrra. "Selles olukorras me ei ole ja arvatavasti enam kunagi ei jõua, selline asi on võimalik ainult teatud väga üksikutel aladel ja erasektoris," sõnas ta.

Minister põhjendas seda sellega, et buumiajal mindi nii erasektori kui avalikus sektoris palgatõusudega liiale. "Raha tundus olevat, majandus põhines väga palju laenudel ja selles see buum on, et palgad kruvitakse üles, kriisiajal tuli suur tagasilöök" sõnas ta.

"Me oleme aastaid ravinud haavu ja valmistanud ette võimalusi, et tuleks üldine palgatõus," ütles Ligi. Ta lisas, et piirid on ees ja järgmine aasta ei tule mingit "üleüldist kergenemist".

Ligi selgitas, et iga haldusala sees on juba midagi ka ümber korraldatud. "See on üldine valitsuse poliitika, kui kuskil kõige rohkem pigistab, seal antakse leevendust ja kuskil tõmmatakse kokku, mitte lihtsalt joonistame eelarvele miinust juurde," sõnas ta.

Samas nentis rahandusminister, et Eesti ei ole kriisist välja tulnud ja "manööveramisruum on väike," kuna eelarve on endiselt miinuses ja kulud suured.

Küsimusel, et kas saab veel kokku hoida, vastas minister: "Me hoiame kogu aeg kokku, ei või jaa vastust ei eksisteeri, kärperuumi on kogu aeg, töötajate arvu on vähendatud igal pool, välja arvatud kaitseväes." Tema sõnul käib kõik vastavalt riigi jõukusele ja sellele, mida me riigilt ootame.

Kuigi Eesti keskmine reaalpalk on viimase aasta jooksul pidevalt kasvanud, on seda ministri sõnul vedanud erasektor ja üksikud erialad. "Riigisektor ei vea palga kasvu," ütles ta. Samas lisas ta, et reaalpalga tõusimine ei tähenda seda, et igal üksikul inimesel on reaalpalk tõusnud ja isegi mitte põhipalga tõusmist, vaid varasema preemiasüsteemi taastamisega.

Ministri sõnul tekitasid neljapäeval välja toodud statistikanumbrid veidraid reaktsioone. "Ka mind on õnnitletud palgatõusu puhul, kuigi minu palk kärbiti ära 2008 ja seda ei ole vahepeal tõstetud" kommenteeris ta.

Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu esindaja Kalle Liivamägi ütles saates, et avaliku sektori palganumbri löövad üles riiklike aktsiaseltside töötajate palganumbrid, mida statistika samuti kajastab.

"Näiteks Eesti Energia või Tallinna Sadam, seal sektoris on igatahes palgad kõrgemad," sõnas ta. Ta lisas, et sektori keskmist numbrit tõstavad ka teatud riigisektori töötajate nagu tervishoiutöötajate, õpetajate ja transpordi valdkonna palgad.

Keskmise riigi omavalitsusasutuse töötaja palk on Liivamäe sõnul 500-600 eurot.

Allikas:  BNS
Märksõnad:

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll