Teises kvartalis kiirenes statistikaameti andmetel keskmise palga kasv esimese kvartali 8,1%lt 10,1%ni. Ka maksu- ja tolliameti andmete järgi suurenes keskmine deklareeritud palk sarnases tempos. Kuigi tarbijahindade kiire tõus on hoogustanud ka palgakasvu, jääb see hinnatõusule alla ja keskmise palga ostujõud on kahanemas.

Palgakasv oli 18,6%ga aastavõrdluses eriti kiire majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mis alles taastub koroonaviiruse kriisist. Majutus- ja toitlustusettevõtetes ulatus keskmine palk 62%ni majanduse keskmisest ning seal on ka suurem miinimumpalka teenivate töötajate osakaal. Tänu miinimumpalga tõusule ja majutuse ning toitlustuse tegevusala jõudsale taastumisele on selle aasta esimeses pooles taas kiiremini kasvanud mediaanist allapoole jäävad palgad.

Ettevaates mõjutab palgakasvu ühelt poolt töötajate suurem surve palgatõusuks, et taastada ostujõudu. Kiirem palgakasv on võimalik nendes ettevõtetes, kus toodangu hind on kasvanud hoogsamalt kui tootmiskulud. Samas pidurdab palgakasvu tööandjate kindlustunde vähenemine seoses suure ebakindlusega toorme- ja energiahindade ning välisnõudluse osas. Majandusolukord nõrgeneb teisel poolaastal võrreldes esimesega, kuid töötajate nappus ja tarbijahindade kiire tõus hoiavad palgakasvu senisega sarnases tempos.