Statistikaameti andmetel aeglustus 2014. aasta teises kvartalis keskmise kuupalga aastakasv 4,8 protsendini. Sama palju tõusis aastaga ka inflatsiooniga korrigeeritud keskmise palga ostujõud, kuna hinnatõus teises kvartalis peatus. Täistööajale taandatud keskmine kuupalk ületas esmakordselt kvartali keskmisena tuhande euro piiri ja oli 1023 eurot. Keskmise tunnipalga kasv isegi kiirenes, mis viitab tööjõu intensiivsemale kasutamisele.
Viimasel paaril aastal on palgatõus olnud varasemate perioodidega võrreldes tegevusalade lõikes väga ühtlane. Tagasihoidlikus nõudluskeskkonnas viitab see laiapõhjalisele palgasurvele töötajate poolt, mida mõjutavad ilmselt ka avatud tööturu võimalused. Keskmisest kiirem palgatõus toimus siiski eelkõige nendel tegevusaladel, kus kasv on olnud kiire juba mõnda aega, nagu näiteks energeetika ja veevarustus. Kõige kiiremini kasvasid palgad finantssektoris, mis on viimase aasta jooksul tagasi võitmas oma kriisiaastatel kaotatud kõrgeima palgaga tegevusala positsiooni. Suhteliselt aeglaseks jäi aga palgakasv varem samuti kiirelt tõusu näinud ehituses ning info ja side tegevusalal.
Viimase paari aasta kiire palgakasvu ning tagasihoidliku majanduskasvu taustal on palga kasvutempo aeglustumine loomulik. Samas võib teise kvartali tulemusi mõjutada juulis käivitunud töötajate register, mis tõi ilmselt juba paaril eelneval kuul ehk teises kvartalis ametliku palgastatistika haardeulatusse seni ebaseaduslikult töötanuid. Kuna ümbrikupalgad on eelkõige levinud keskmisest madalama töötasuga tegevusaladel, siis moonutas uute töötajate lisandumine keskmise palga kasvu allapoole. Tunnipalga kiirem kasv kuupalgaga võrreldes viitab sellele, et ebakindlates oludes kasvasid aeglasemas tempos sellised lisatasud ja preemiad, mis tunnipalgas ei kajastu.
Palgakasvu edasine areng sõltub välisnõudluse paranemisest, kuna viimase kahe aasta palgakasv on mõnede statistiliste näitajate põhjal otsustades toimunud selgelt ettevõtete kasumlikkuse arvel. Samas on ettevõtlussektor suutnud kärpida ka kulusid, mis on tagasihoidliku müügikäibe tingimustes palgakasvu siiski võimaldanud. Vähenev tööjõud hoiab siiski palgakasvu survet ka järgnevatel aastatel ning sunnib ettevõtteid tegema tootlikke investeeringuid.
