Koolivaheajal töötavaid 15-16-aastaseid kohtleb seadus ebavõrdselt – põhiharidusega noored tohivad töötada päevas rohkem tunde kui need, kel alles põhikool pooleli.
Põhihariduse omandanud 16-aastased tohivad päevas töötada kuni seitse tundi, samal ajal kui samavanused põhikooli õpilased peavad piirduma nelja tunniga. Seadus teeb vahet ka 15-aastaste vahel, lubades neil, kes juba koolikohustusest priid, töötada nelja tunni asemel kuus tundi päevas.
Ene Laan, kelle 15-aastane tütar teenib endale taskuraha lihtsamaid teenindustöid tehes, pidas vahetegemist valeks. «Kui laps ise tahab ja jaksab tööd teha, siis ei ole selle keelamine õige,» leidis Laan.
Vaatavad ajapiirangud üle
Piirangute eesmärk ei seisne ka selles, et töö ei segaks õppimist, sest seaduse järgi võibki koolikohustuslik noor töötada vaid koolivaheajal ja muul ajal vaid loomingulisel tööl kultuuri-, spordi- või reklaamialal.
Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Käärats nentis, et alaealistele kehtestatud tööajapiirangu sätet oleks mõistlik koolivaheajaks muuta nii, et kõik saaksid sel ajal võrdselt tööd teha. Tema kinnitusel on ajapiirangud plaanis üle vaadata teiste töölepingu seaduse muudatustega, mis lähevad riigikokku eeloleval sügisel.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus nimetas erinevaid ajapiiranguid üheealistele absurdseks. «Samas teatud regulatsioon peab jääma, selles osas seab ka ELi seadusandlus teatud piirid, ja näiteks 14-aastaste tööpäeva pikendamist meie erakond ei toeta,» ütles Keskerakonda kuuluv Tuus.
Toonasele sotsiaalministrile Marko Pomerantsile ei meenunud, millal ja miks vahetegemine seadusesse sisse kirjutati. «Tundub, et see pole otstarbekas ja võimalused peaksid olema kõigile võrdsed ajal, mil täiskoormusega õppetööd ei toimu,» leidis ta.
Harjumaalt pärit 16-aastane Piret Mägi, kes on leidnud endale suveks jäätisemüüja töö, arvas, et tööaja piiramine nelja tunnini päevas on vale, sest noored tahavad teenida ise piisavalt, et endale vajalikke asju osta või meelelahutust lubada.
Sõbrannaga Tallinna vanalinnas flaierijagajana töötava 16-aastase Mari-Liis Matsina sõnul on alaealistel töö leidmine niigi õnneasi ja enamasti õnnestub see vaid tutvuste kaudu. Põhikoolis õppiva Matsina sõnul töötab tema neli tundi päevas, kuid paljud noored töötavad tegelikult rohkem.
Tööleping vanematega
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul neil andmeid selle kohta, kui palju on koolivaheaegadel töötavaid alaealisi, ei ole. «Meie peame arvestust vaid 13–14-aastaste üle, kelle töölevõtmiseks on vajalik tööinspektori luba,» selgitas ta.
Tema sõnul on inspektsiooni murelasteks aastaid olnud ajalehelapsed ja rannas jäätist müüvad alla 13-aastased, sest seaduse järgi ei tohi nii noored üldse töötada, välja arvatud tööinspektsiooni eriloaga.
«Samas mina seda suureks patuks ei pea ja kui töö on selline, mida laps suudab teha, ja ka vanemad on nõus, siis miks mitte võimaldada neile suveks taskuraha tagavat tegevust.» Sellisel puhul on Siitami sõnul võimalik kasutada seadusesätet, mis lubab alaealisel vanema teadmisel teha lihtsamaid rahalisi tehinguid, ning tööleping sõlmitakse vanemaga.
Mis tingimustel saab noor tööle?
- Alaealine vajab töölepingu sõlmimiseks seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut ja 13–14-aastasel on lisaks vaja tööandja asukohajärgse tööinspektori nõusolekut.
- 13–14-aastast või koolikohustuslikku töötajat tohib tööle rakendada kuni 4 tunniks päevas. Koolikohustuslikuks loetakse noort kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
- 15-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, tohib töötada kuni 6 tundi päevas ja 16–17-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, 7 tundi päevas.
- Alaealist ei tohi võta tööle, mis ületab alaealise vaimseid või kehalisi võimeid, ohustab kõlblust ja tervist, sisaldab õnnetusohte ja takistab hariduse omandamist.
- 13–14-aastastel ja 15–16-aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, mis on lihtsat laadi ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust.
Allikas: sotsiaalministeerium
Loe ka: Liiga karmid tööaja piirangud
