Poliitikauuringute keskuse Praxis hinnangul aitaks teadlik ja koordineeritud talendipoliitika leevendada tööjõu probleemi.
Eestis on välistööjõu sissetoomise ja Eestis hoidmise probleeme teadvustatud nii riigi tasemel kui tööandjate poolt, kuid seni ei ole selgelt kokku lepitud, millised on prioriteedid ja kuidas talendipoliitika kontekstis strateegilisi valikuid tehakse, ütles kolmapäeval riigikogus toimunud talendipoliitika seminaril Praxise analüütik Laura Kirss.
Kirsi hinnangul on seni astutud mitmeid olulisi samme selleks, et ettevõtetel oleks võimalik lihtsamini kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu palgata. Näiteks on muudetud välismaalaste seadust, ettevõtetele on ette nähtud teadustöötajate toetus, avardunud on rahvusvahelise hariduse võimalused.
"Tegemist on siiski tegevustega, mis on olnud suunatud seniste probleemide lahendamisele ehk need on olnud reageeriva iseloomuga tegevused," sõnas analüütik ja lisas, et sellised tegevused ei ole piisavad suurendamaks Eesti kui töökohamaa atraktiivsust teiste riikide töötajate seas. Et tuua Eestisse lisatöökäsi, on analüütiku sõnul vaja konsensust, kust ja keda täpsemalt otsitakse ning mida erinevatele võimalikele Eestisse tulijatele võiks pakkuda.
Praxise samateemalises analüüs toob välja, et Eesti väiksust ja eelarve võimalusi arvestades on oluline täpselt läbi mõelda, kuhu lähiaastatel ressursse suunata. "EAS-il on juba praegu ettevalmistamisel workininestonia.com kontseptsioon ning kavandamisel on teisigi ettevõtmisi," rääkis Kirss "Kindlasti on vajalik keskne juhtimine ja hea koordinatsioonisüsteem, mida analüüsi kohaselt on seni kahjuks väga vähe tehtud," lisas ta.
Praxise ja riigikogu majanduskomisjoni seminaril "Kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu juhtimine Eestis" arutleti senise talendipoliitika juhtimise üle. Välisekspert Marcus Andersson Rootsist tutvustas erinevaid talendipoliitika juhtimise võimalusi. Andersson tõi välja, et Euroopa riikidele on enamasti olnud omane avaliku sektori juhtimisel toimiv talendipoliitika, kus riik või selle mõned üksused veavad eest valdkonna muutusi.
Kats Kivistik Balti Uuringute Instituudist tutvustas värske uussisserändajate kohanemist käsitleva uuringu tulemusi ning võimalikku lähenemist Eesti sisserändepoliitikale. Uuring näitas, et tarvis on parandada infovahetuse ja koostöö kvaliteeti nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil. Samuti tuleb tõsta tööandjate teadlikkust ja valmisolekut värvata Eestis kõrghariduse omandanud välismaalaseid, kes on siin juba kohanenud ning annaksid tööturule lisandväärtust.
Seminar oli osa Läänemere piirkonna programmi toetatud projektist One Baltic Sea Region, mis keskendub Läänemere-äärsete riikide tuntuse suurendamisele. Üheks alategevuseks on piirkonna majandusliku konkurentsivõime suurendamine selle kaudu, et piirkond oleks atraktiivne kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule.
