Eesti Haiglate Liidu läbirääkimised tervishoiutöötajatega ei päädinud kompromissiga arstide ja õdede nõudmiste ning riigi võimaluste vahel ning edaspidi kaasatakse erimeelsuste lahendamisse riiklik lepitaja.

"Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu läbirääkimistel kokkuleppele ei jõutud. Tööandjad lähtuvad oma ettepanekutes haigekassa eelarve projektist. Kõik töötajate tehtud ettepanekud ületundide, öösiti ja puhkepäevadel tehtava töö tasustamise parandamiseks lükati rahapuuduse tõttu tagasi," teatas Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa BNS-ile. "Kahe aasta eest sõlmitud koormuste vähendamise kokkulepe pole seni realiseerunud ja pakutud töötasu, kus näiteks õdede palk oleks pärast "suurt tõusu" 74 protsenti Eesti keskmisest palgast, on selgelt ebapiisav, et tagada raviasutustes vajalik personal."

Rehemaa hinnangul ei ole riigi ja haigekassa võimalused tegelikult sugugi kesised, kuna varasematel aastatel kasutamata ravikindlustusmaksust on kogunenud haigekassa jaotamata kasum suurusega 147 miljonit eurot. "See raha on kogutud töötajatelt ja rahandusministril ei tohiks olla voli keelata selle kasutamist arstiabi rahastamiseks seadusega lubatud piirides," märkis Rehemaa, kelle sõnul ei ole mitu kuud kestnud arutelud viinud lähemale ka vajalikele muudatustele arstide ja õdede koolituse ja üliõpilaste praktika rahastamises, milles sotsiaal-, haridus- ja rahandusministeerium ei suuda kokku leppida.

"Haigekassa on aastaid ignoreerinud õigusaktides ettenähtud täienduskoolituse tingimusi, nüüd on antud vaid ebamääraseid lubadusi hakata arutama, kas seadust täita või mitte. Kuna koolituse tase mõjutab oluliselt ravi kvaliteeti, ei näe arstide ja õdede organisatsioonid siin taganemisteed," selgitas Rehemaa ja nentis, et kahjuks ei õnnestunud tervishoius töötüli vältida – selle lahendamiseks pöördutakse riikliku lepitaja poole.