Tööturu osapooled ehk Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajad leppisid kokku alampalga 2024. aastaks. Kokkuleppe kohaselt kerkib alampalk 95 euro võrra 820 euroni. Tegu on viimaste aastakümnete suurima miinimumpalga tõusuga aasta lõikes.

Kokkuleppe tulemusel tõuseb töötasu alammäär 13,1% ja moodustab 42% Eesti Panga poolt prognoositavast keskmisest palgast 2024. aastal.

Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel on sõlmitud kokkuleppega rahul. “Läbirääkimiste laua taga sündinud tulemus – 820 eurot bruto miinimumpalka kuus – aitab tasandada inflatsioonist tingitud miinimumpalga ostujõu vähenemist ning parandab paljude perede majanduslikku olukorda,” on Toomel tulevikku vaadates lootusrikas.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas märkis, et tänane kokkulepe arvestab nii kevadel sõlmitud alampalga hea tahte lepet kui ettevõtluse tegelikku olukorda ja väljavaateid. “Tööandjad on praegu tuleviku suhtes ebakindlamad kui kevadel, sest Eesti majandus on langenud kuus kvartalit järjest, välisnõudlus püsib nõrk ja ettevõtete konkurentsivõime on tugeva surve all. Neid tingimusi arvestades leppisime kokku miinimumpalga tõusu järgmiseks aastaks, mis peaks rahuldama nii töövõtjate kõrgeid ootusi kui tööandjate reaalseid võimalusi.”

Miinimumpalk on madalaim palk, mida tööandja võib Eestis täisajaga töötavale inimesele maksta. Eestis lepivad miinimumpalga suuruse kokku sotsiaalpartnerid – töötajaid esindab Eesti Ametiühingute Keskliit ja tööandjaid Eesti Tööandjate Keskliit.

Tööturu osapoolte pikem eesmärk on jõuda aastaks 2027 töötasu alammäärani, mis on pool keskmisest palgast. See eesmärk lepiti kokku sel kevadel hea tahte kokkuleppes. Hea tahte kokkuleppe kohaselt toimub alampalga tõstmine astmeliselt moodustades: 2024. aastal 42,5%, 2025.aastal 45%, 2026.aastal 47,5% ja 2027.aastal 50% keskmisest palgast. Töötasu alammäära täpse suuruse lepivad sotsiaalpartnerid kokku iga aasta sügisel, võttes aluseks Eesti Panga värskeima prognoosi, ja selle kinnitab vabariigi valitsus.