Tööandjad ja ametiühingud leppisid kokku uued turvalise tööaja reeglid

Tervise- ja tööminister Peep Petersoni kutsel toimunud kolmepoolsetel läbirääkimistel sai tööturu osapoolte allkirjad kokkulepe, millega muudetakse paindlikumaks info- ja kommunikatsiooni valdkonna töötajate valveaja reeglid ja töölepingu seadusesse tuuakse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste.

Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas (vasakul), tervise- ja tööminister Peep Peterson ja Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel. Foto: Sotsiaalministeerium.

“Kokkulepe on tervitatav, sest pingutusi selle saavutamiseks tehti pikalt. Kolmepoolseid läbirääkimisi on vaja tööandjate ja töötajate huvide väljaselgitamiseks ja tasakaalustatud reeglite loomiseks. Loodan, et jätkame dialoogi ka edaspidi olulistel teemadel”, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Kokkuleppe kohaselt hakkab valveaeg tulevikus olema paindlikum nendele töötajatele, kelle põhiliseks tööülesandeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osutamine. IT-töötajad saavad edaspidi valveaega teha kuni 130 tundi kuus ning töötaja peab saama kuus vähemalt kaks nädalavahetust puhkamiseks.

Lisaks leppisid partnerid kokku, et töölepingu seadusesse tuleb iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon. Edaspidi saavad need töötajad vabamalt oma tööaega korraldada. Kokkuleppe kohaselt saab paindlikku tööaja korraldust rakendada nendele töötajatele, kes teenivad vähemalt Eesti keskmist töötasu.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas tõdes, et kuivõrd tööturg on pidevas muutumises, on suurem paindlikkus nii töötajate kui tööandjate huvides. “Paindlikumad tingimused võimaldavad tõsta nii tööhõivet, suurendada maksutulu kui parandada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet,” tõdes ta. “Eriti hea meel on lahenduse leidmine valveaja regulatsioonis, sest seda on tööandjad otsinud mitu aastat.”

Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul astuti selle kokkuleppega samm kaasaegsema tööaja regulatsiooni poole. “Valdkondi, kus on mõistlik kokku leppida seadusest pisut teisiti, on teisigi, ning nende arutamine kolmepoolselt koos töötajate, tööandjate ja valitsusega annab selleks võimaluse. Probleem tuleb lahendada just seal, kus see eksisteerib ning enamasti pole võimalik eriregulatsiooni rakendada kõigile korraga,” lisas Toomel.

“Senine valveaja regulatsioon on ehitatud spetsialisti füüsiliselt ametikohal viibimise ümber, kuid IT-töötajad tegutsevad enamasti üle võrgu ja on töömõtetes ka vabal ajal. Allkirjastatud lepe annab neile kindluse, et nad saavad kuus veeta perega vähemalt kaks nädalavahetust. Iseseisvale töötajale on aga omane keskmisest kõrgem enesejuhtimisoskus, mistõttu on loomulik, et tal on ka võimalus oma tööaega ja tegevusi ise planeerida,” lisas Toomel.

Kokkuleppe alusel hakkab Sotsiaalministeerium koostama seaduse muudatusi.

Tänasel kolmepoolsel kohtumisel oli arutelu ka teisi teemasid, näiteks vaba päeva andmine, kui riigipüha langeb nädalavahetusele ja paindlikud tööaja reeglid noortele. Mõlema teema osas diskussioon jätkub. Järgmine kolmepoolne kohtumine toimub novembri lõpus.

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll