Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete seas läbiviidud küsitluse järgi peab vastanud ettevõtjatest kaks kolmandikku töötamise registreerimist kasulikuks meetmeks ümbrikupalga vähendamisel. Maksu- ja tolliameti andmetel on eelmise nädala seisuga lisandunud 16 700 tööandja abiga registrisse 51 700 isiku töötamine.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul on uutest registreerimistest 26 700 töölepingu alusel. "Kui maha arvata esmakordselt tööturule sisenenud noored ja koolilõpetajad ning eelmiste kuude jooksul palka saanud isikud, siis 1. juulist registreeriti töölepingu alusel töötamine pea 10 000 inimesega, kelle eest varem sotsiaalmaksu ei olnud tasutud ja kellel puudusid seetõttu ka sotsiaaltagatised," tõi Veermäe välja ühe positiivse mõju.
Veermäe märkis, et ümbrikupalga vähendamine on vajalik ka selleks, et kaitsta korrektseid ettevõtjaid ja tagada neile võrdne konkurentsikeskkond. „Esimesed nädalad kinnitavad töötamise registrile seatud ootusi. Vähemalt registreerimise aktiivsuse järgi on põhjust eeldada, et ka maksulaekumine suureneb vastavalt prognoositule. Täpsema hinnangu saame anda septembris, kui juuli töötasudelt tekib maksukohustus.“
Kõige enam on töölepinguga registreeritud uusi isikuid ehituse tegevusalal. Järgneb jaekaubandus, toidu ja joogi serveerimine, kinnisvaraalane tegevus ja maismaaveondus. Kokku on registreeritud 67 140 tööandja poolt 589 660 isiku töötamine.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts rääkis, et küsitlusele vastanud koja liikmed peavad oma hinnangutes riskantsemateks sektoriteks ümbrikupalga maksmisel just ehitust, majutust- ja toitlustust, hulgi- ja jaekaubandust ning põllumajandust.
"Esmakordselt ettevõtjate seas läbiviidud küsitluse tulemused kinnitavad, et probleem mustalt töötasu maksmisega on suur ning aktiivselt tegutsevad ettevõtjad tunnetavad seda praktiliselt igapäevaselt. Vastanute ootus juulist käivitunud töötamise registri positiivse mõju osas on kõrge, kuid vastuseks küsimusele, kuidas tõhusamalt ümbrikupalkadega võidelda, tehti ka ettepanekuid karmistada nt riigihangete alast regulatsiooni või tõhustada kontrollitegevusi," sõnas Palts ning avaldas lootust, et teemat puudutavad arutelud ja koostöö ettevõtlusorganisatsioonide ja maksuhalduri ning rahandusministeeriumi vahel jätkuvad.
Pea 70 protsenti vastanud ettevõtjatest on seisukohal, et ümbrikupalga osakaal Eestis võib olla 6-20 protsenti. Samas 53 protsenti vastanutest hindab, et ümbrikupalga osakaal nende enda sektoris ei ületa 10 protsenti.
Üle veerandi küsitletustest teab omas sektoris kuni kolme ümbrikupalka maksvat ettevõtet, 19 protsenti kuni kümmet ning 51 protsenti vastas, et ei tea ühtegi sellist ettevõtet.
Kaubandus-tööstuskoda viis 18. juunist kuni 4. juulini oma liikmete seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli välja selgitada ettevõtjate hinnangud ümbrikupalga kohta. Küsimustikule vastas 230 ettevõtet.
