Tööandjate tööjõu termomeetri näit langes kolmandas kvartalis 33 kraadini. Termomeetri näidu vähenemist 36 kraadilt teises kvartalis põhjustas vabade töökohtade arvu langus.
Kuigi töötute arv vabade töökohtadega võrreldes kasvas, peab 40% tööandjatest tööjõupuudust endiselt suurimaks arengut takistavaks teguriks. Aastataguse ajaga võrreldes on termomeetri näit 3 kraadi võrra kõrgem.
“Valitsus teeb valimiste ootuses koha peal ringe ja ootab, et asjad laheneks iseenesest. Ei lahene. Olukord pingestub iga kuuga. Ükskõik, kuhu vaatad, kõikjal on inimesi puudu. Täna on juba ka tervise ja hoolekande valdkonnas inimesi puudu, selle tulemusena võivad varsti inimesed abita jääda. Ka poliitikud möönavad tegude vajalikkust, kuid olukord on muutumatu juba pikemat aega,” ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Tööjõu termomeetri näitu alla kümne kraadi peetakse madalaks ja üldjuhul vastab see majanduskriisile või -seisakule. Näit kümnest 20 kraadini on hea tase, mil luuakse uusi töökohti ja nende mehitamiseks jätkub ka tööjõudu. Temperatuuril vahemikus 20-30 on ohutsoon, mis tähendab, et tööjõu leidmiseks tuleb vaeva näha. 30-40 kraadi juures on tööjõuturul juba palav ja tööandjatel töötajate leidmine raske. Näit üle 40 kraadi on selge tööjõukriis ja majandust ähvardavad terviseprobleemid.
“Tööjõu termomeetri näit ei näita IKT-sektoris sugugi ülekuumenemise languse märke. Vastupidi olukord on iga kvartaliga järjest kuumem. Sektoris on tööjõuprobleem muutunud kriitiliseks,” sõnas Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juhatuse liige Ants Sild tulemusi kommenteerides.
Tööjõu termomeeter on analüütiline tööriist, mille eesmärk on monitoorida olukorda tööjõuturul ja selle mõju majandusele. Termomeetri näit koosneb peamiselt töötute ja vakantside suhtarvudest ja tööandjate tööjõupuuduse tunnetamise määrast. Töötute ja vakantside suhtarv väljendab tööjõu nõudluse ja pakkumise suhet. Majanduskonjunktuuri uuringu tulemused annavad ülevaate, kui suure probleemina tööandjad tööjõupuudust tunnetavad. Eelnevast koostatakse tööjõu termomeetri näit, kuid lisaks vaadeldakse ja vajadusel kajastatakse ka erinevaid tööjõuturgu iseloomustavaid andmeid, nagu töötuse määra, hõive ja aktiivsuse määra, tööjõusiirdeid, tootlikkust, tööjõu ühikukulu, tööandjate plaani luua uusi töökohti, demograafilisi trende ja rännet, tööjõu-uuringute tulemusi, vakantside ja töötute struktuuri jmt.
