2004. aasta neljandas kvartalis jätkus tööhõive langus. Töötuse määr vähenes viimase kümnendi madalaimale tasemele. 2004. aasta kokkuvõttes kasvas hõive 0,2 protsenti.
 
2004. aasta neljandas kvartalis vähenes tööpuuduse määr 8,5 protsendi tasemele, peamiselt mitteaktiivsuse suurenemise tõttu. Vanuse lõikes vähenes tööpuuduse määr enim noorte hulgas, 2003. aasta sama perioodi 17,4 protsendi tasemelt 14,7 protsendi tasemele, mida võib osaliselt põhjendada nende mitteaktiivseks muutumisega. Vanusegrupis 50-74 aastat alanes tööpuuduse määr 0,8 protsendipunkti võrra, mis hõivatute arvu suurenemisega 4 300 inimese võrra vähendas ka mitteaktiivsust selles vanusegrupis. Piirkondade lõikes vähenes tööpuudus pea kõikides piirkondades, tööpuudus suurenes ainult Põhja-Eestis. Tööpuuduse vähenemise põhjuseks oli olenevalt piirkonnast nii hõive kui mitteaktiivsuse suurenemine.
 
2004. aasta neljandas kvartalis fikseeriti hõivatute arvuks 601 000 inimest, mis on 2003. aasta sama perioodiga võrreldes 1 500 inimest vähem. Hõive vähenes kõige enam töötlevas tööstuses ning veonduses-, laonduses ja sides. Nimetatud harudes vähenes palgatöötajate arv ühtekokku 9 700 inimese võrra. Töötleva tööstuse hõive languse taga oli tootmismahtude vähenemine kalatoodete tootmises, metallitootmises, riietusesemete tootmises, tekstiilitööstuses ja mööblitööstuses. Veonduses ja sidesektoris mõjus hõivele negatiivselt tihe konkurents nii transiidis ja veoteenuste turul kui telekommunikatsioonis, mis tõi kaasa tulude kasvu pidurdumise ning on sundinud ettevõtteid tööjõukulude kokkuhoiule.
 
Tööhõive vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ka hotellides ja restoranides ning primaarsektoris. Hõive vähenemine hotellides ja restoranides tulenes kõrgest võrdlusbaasist ning tihedast konkurentsist toitlustusteenuste osas. Primaarsektori hõive languse põhjuseks oli metsaraie vähenemine ning ebasoodne konjunktuur liha- ja munatootmises.
 
Kõige olulisemat mõju hõive kasvule avaldasid tervishoid, haridus ja ehitus. Kui haridussektori hõive kasv tulenes peamiselt madalast baasist, siis tervishoiu hõivele mõjusid positiivselt nõudluse suurenemine ning sanatooriumide ja tervisekeskuste areng. Ehitussektori hõivet toetas ehitustegevuse jätkuv kasv.
 
Mitteaktiivseid inimesi oli 2004. aasta neljanda kvartali seisuga 390 800, mis oli 7 200 inimest rohkem kui 2003. aastal samal perioodil. Enim suurenes mitteaktiivsus noorte hulgas, 5 300 inimese võrra, kus peamiseks põhjuseks oli õpingute jätkamine. Mitteaktiivsuse suurenemine jätkus ka rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olevate inimeste osas, mis viitab vanemapalga kehtestamise positiivsetele mõjudele.
 
2005. aastal on oodata tööturu olukorra jätkuvat paranemist – hõive kasvu ning tööpuuduse vähenemist.
 
Lisainformatsioon:
Irina Bõtškova, Majandusanalüüsi osakond, Analüütik, Tel: 611 3432
Erki Lõhmuste, Majandusanalüüsi osakond, Analüütik, Tel: 611 3493