Esimeses kvartalis vähenes samaaegselt nii töötute kui tööga hõivatud inimeste arv. Selle esmapilgul vastuolulise arengu põhjuseks oli tööealiste elanike vähenemine, mida võimendas samaaegne tööturul mitteaktiivsete inimeste lisandumine. Töötuse määr langes 8,5 protsendini tööturul osalejate arvust ja töötuid oli aastatagusega võrreldes 11 000 võrra vähem.
Tööealine elanikkond vähenes eelmise aasta jooksul 9000 võrra. Tööjõud ehk inimeste arv, kes osalevad tööturul, aga vähenes aastaga hinnanguliselt 15 000 võrra. Vahe on seotud 6000 tööealise inimese tööturult eemale jäämisega.
See vähenemine võib tuleneda viimaste kvartalite madalast majandusaktiivsusest ning sellega seoses väiksemast motivatsioonist osaleda tööturul. Esimeses kvartalis olid peamised tööturult eemalejäämise põhjused uuringu kohaselt siiski haigus või hoolitsemine pereliikmete eest. Samas on tööturul mitteaktiivsete arv pikaajalise trendina kuni eelmise aasta lõpuni stabiilselt langenud ning võib oodata, et majandusolukorra paranedes see trend taastub.
Vaatamata hõivatute statistilise arvu vähenemisele püsis hõivemäär ehk hõivatute osakaal tööealises rahvastikus (15-74) eelmise aasta esimese kvartali tasemel (61 protsenti). Statistikaameti arv hõlmab lisaks Eestis hõivatutele ka välismaal töötavaid Eesti residente. Kuna maksu- ja tolliameti andmetel on Eesti ettevõtetes töötajate arv viimased neli kvartalit stabiilselt kasvanud, siis võib oletada, et statistilise hõive languse põhjustas välismaal hõivatute arvu vähenemine. Keerulise majandusolukorra tõttu Soomes on see arusaadav.
Lähemas tulevikus ei tohiks töö leidmise perspektiiv Eestis siiski halveneda. Konjunktuuriinstituudi hinnangul on ettevõtjad lähikuudel töötajate juurde palkamise kavatsuste osas sama optimistlikud kui aasta tagasi nii tööstuses, kaubanduses kui teeninduses. Ainukesena on aastaga hõive perspektiiv halvenenud ehituses, enim töökohti luuakse tõenäoliselt teenindussektoris.
