Tasuta kõrghariduse ja ainepunktide täitmise nõudega püüab riik panna üliõpilasi töötamise asemel õppimisele pühenduma, kuid äsja valminud uuring viitab, et tudengid sõltuvad suuresti palgast ega ole ilmselgelt valmis tööst loobuma, kirjutab Eesti Päevaleht.
Suure rahvusvahelise uuringu Eurostudent Eesti aruanne toob esile, et siinsete tudengite keskmine sissetulek on 545 eurot kuus, aga kulud keskmiselt 613 eurot. Kui võrrelda tulemusi eelmise, 2010. aasta uuringu omadega, siis on sissetulek umbes 20 euro võrra suurem, aga ka kulutusi on umbes 50 euro võrra rohkem. Tarbijahinnaindeksit arvesse võttes on tudengite ostujõud kolme aasta tagusega võrreldes vähenenud, märgitakse uuringus.
"Tundub, et tudengitel jääb ikkagi raha suisa puudu," rääkis Eesti Päevalehele uuringu üks autor Kerly Espenberg Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest RAKE. "Kulutused on kasvanud pea samas rütmis kui tarbijahinnaindeks, kuid sissetulekud ei ole sellele järele jõudnud. See kasv on olnud väga väike."
40 protsenti üliõpilaste netosissetulek oli 151–450 eurot kuus. 12 protsenti nentisid, et nende käsutuses on kuni 150 eurot kuus. 2010. aastaga võrreldes tuleb esile teinegi oluline muutus: kui toona töötas regulaarselt 40 protsenti tudengitest, siis mullu oli neid juba 50 protsenti. "Kui arvestada ka nendega, kes aeg-ajalt töötavad, siis tegelikult töötab kolmest tudengist kaks," täpsustas Espenberg Eesti Päevalehele.
Palgatööle kulub üliõpilastel 15 tundi nädalas, õppimisele pühendatakse keskmiselt 31 tundi. 2010. aastal oli keskmine tööaeg kolm tundi pikem. Tööle kuluv aeg on seega pisut vähenenud, kuid see ei tähenda, et õppimisega oleks rohkem tegeletud – õppimisele kuluv aeg on kõigest tunni jagu pikem. Kui uurijad küsisid, miks tööl käiakse, vastas enamik: selleks, et ära elada. Ka sissetuleku jaotus näitab, et poole sellest moodustab palk, viiendiku pere toetus ja ainult kaheksa protsenti riiklik toetus.
Espenbergi sõnul pole töötamise põhjus üksnes suurtes nõudmistes elutingimustele. "Mingil osal on kindlasti nii," märkis ta. "Aga kui vaatame keskmisi sissetulekuid ja keskmisi kulutusi ja seda, et kulutused on tudengite hinnangul suuremad kui nende sissetulekud, siis tõenäoliselt see lõhe nii suur ei ole. Ilmselt tuleb enamik pigem ots otsaga kokku, kui kogub säästusid."
Üldiselt teeb 41 protsenti tudengeid erialast tööd, kuid see on õppekavati erinev – kui näiteks pedagoogikatudengitest teeb erialast tööd kaks kolmandikku, siis sotsiaalteaduste, äri ja õiguse tudengitest ainult kolmandik. Espenberg nentis: kui ei tehta erialast tööd, võib järeldada, et töötatakse vajadusest.
