Alates tulevast aastast kaob paberkujul töövõimetusleht käibelt, käesoleval aastal on elektrooniline ja paberil töövõimetusleht kasutusel paralleelselt.
"Kui tööandja edastab haigekassale andmeid elektrooniliselt, ei pea arst inimesele paberil töövõimetuslehte väljastama," ütles haigekassa avalike suhete juht Katrin Romanenkov BNS-ile.
"Alates 2015. aastast kaob paberkandjal töövõimetusleht käibelt ning andmete elektrooniline edastamine muutub tööandjatele kohustuslikuks," lisas Romanenkov. "See tähendab, et aasta pärast ei peaks raviasutused enam paberkandjal töövõimetuslehte väljastama – kogu teave hakkab liikuma elektrooniliselt," lisas ta.
Elektroonsele töövõimetuslehele on Romanenkovi sõnul üle mindud järk-järgult. Esiteks viidi 2008. aastal kogu rahaliste hüvitiste menetlemise tarkvara üle uuele, e-andmevahetuseks sobivamale platvormile. Juurutati üle X-tee andmevahetus maksu- ja tolliametiga, et automatiseerida hüvitise arvutamine ja saada operatiivselt lehe arvutamiseks vajalikud tuluandmed lehele. Samuti juurutati e-andmevahetus tööinspektsiooniga, et tööõnnetuse- ja kutsehaigestumise põhjusel väljastatud lehtede korral ei peaks tööandjad enam edastama haigekassale paberkandjal tööõnnetuse või kutsehaigestumise raportit ning vajalik info jõuaks otse e-teel lehele. Siis alustati e-andmevahetuse väljatöötamist raviasutustele, sest elektroonilise töövõimetuslehe andmevahetuse juurutamise eeldus oli käivitada e-töövõimetuslehtede edastamine arstidelt haigekassale.
Tööandjatele avati töövõimetuslehtede andmeedastuse e-teenus pilootprojektina 2012. aasta lõpus eesmärgiga koguda tööandjate tagasisidet teenuse parandamiseks ning tuvastada seni märkamata jäänud puudused. Praeguseks on teenusega ühinenud üle 2000 ettevõtte ja asutuse. Jaanuarikuu esimese kahe nädalaga edastasid tööandjad juba 4500 töövõimetuslehte ehk 24 protsenti lehtedest elektrooniliselt. Kui läinud aasta kevadtalvisel viirushaigestumiste kõrgperioodil esitati haigekassale keskmiselt 46 000 töövõimetuslehte kuus, siis nendele töötajatel, kelle tööandjad edastasid andmeid paberil, kulus hüvitise kättesaamiseks keskmiselt 10 tööpäeva. Samas töötajatele, kelle tööandjad edastasid andmeid e-teenuse kaudu, suutis haigekassa maksta hüvitised välja juba järgmisel päeval peale andmete esitamist.
Vaatamata üksikutele selgunud vajakajäämistele on elektroonilise töövõimetuslehe lahendust kasutavad töötajad olnud Romanenkovi kinnitusel väga rahul, uue süsteemi lahendus on kasutajasõbralikult lihtne ja toimib hästi.
