Ettevõtete võlakohustuste maht oli 2013. aasta kolmanda kvartali lõpus 0,7% suurem kui aasta eest. Teise kvartaliga võrreldes vähenesid võlakohustused 1%.
Kodumaistest pankadest võetud laenude jääk suurenes kvartaliga ligikaudu 150 miljonit euro võrra, ent välismaalt võetud laenude jääk vähenes, kuna kaubandussektoris maksti tagasi ligikaudu 300 miljoni euro väärtuses lühiajalisi laene.
Kuna samal ajal kasvas ettevõtete omakapital reinvesteeritud tulu toel suhteliselt kiiresti, alanes ettevõtete finantsvõimendus ehk võlakohustuste ja omakapitali suhe viimase 10 aasta madalaimale tasemele. Lisaks paranes ettevõtete likviidsus – ettevõtete käes oleva sularaha ja hoiuste maht kasvas aastaga 10%.
Ka majapidamiste finantspositsioon paranes. Majapidamiste rahaliste säästude (st hoiuste ja majapidamiste käes oleva sularaha) kasv on viimastes kvartalites mõnevõrra aeglustunud. Säästud kasvasid 2013. aasta kolmanda kvartali lõpus aastavõrdluses siiski ligikaudu 7%. Majapidamiste võlakohustuste maht on hakanud tasapisi suurenema – eelmise kvartaliga võrreldes 29 miljoni euro võrra. Aastavõrdluses majapidamiste võlakohustused kolmandas kvartalis siiski veel veidi vähenesid.
Reaalsektori (majapidamiste ja mittefinantssektori ettevõtete) võlakoormus ehk võla maht suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) alanes kolmanda kvartali lõpuks 129%ni. Võrreldes kolme ja poole aasta taguse tipptasemega on võlakoormus vähenenud 37 protsendipunkti ja jõudnud 2006. aasta keskpaiga tasemele.
Tagasihoidliku laenuaktiivsuse tõttu oli Eesti majandus tervikuna 2013. aasta kolmandas kvartalis netolaenuandja, nagu aasta esimesel poolelgi. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati.
Finantskonto statistika leiate Eesti Panga veebilehelt.
