Kadunud tollivormistus liikmesriikide vahel muutis veokite liikumise kiiremaks, ühtlasi ka keeruliselt jälgitavaks.
MAP Eesti ASi ostujuht Aivar Marjamäe selgitas, et enamik tarneid saabub firmal DDU tarnetingimusega (müüja ülesanne on täita kõik tolliformaalsused kauba ekspordil ja transiitveol läbi kolmanda maa, ostja ülesandeks on kõik impordi tolliformaalsused) ning võimatu on päevaseid saabuvaid tarneid ette prognoosida. “Kui auto ühel hetkel õuele veereb, siis saamegi teada, et kaup on nüüd kohal,” lisas Marjamäe. Mõned korrad on välisvedajad ette helistanud, et nende auto toob kaupa ja teatab saabumisaja, samas on need Marjamäe sõnul erandid.
Enne ELiga liitumist oli olukord rohkem kontrolli all, auto Eestisse saabudes helistas tollimaakler ja jäi aega tollivormistuse ajal ettevalmistusi teha kauba mahalaadimiseks. Samuti oli võimalus auto operatiivselt suunata tollist vajadusel teise kohta mahalaadimisele.
“Kurioosne lugu juhtus, kui Poolast saabus ühel ajal kaks otsetarnet erinevatele klientidele. Kaubaga arveid kaasas ei ole, ainult pakkelehed, kus on ka tarneaadressid kirjas. Kuid ikkagi sõitsid mõlemad autod ühe kliendi juurde ja lasid mõlemad autod sinna maha laadida. Imestan kaubasaaja tegevust, kes ei hakanud midagi küsima, vaid võttis kauba maha ja meid ei teavitanudki,” selgitas Marjamäe.
Probleemiga on kokku puutunud ka Elcoteq Tallinn AS, kuid kontsern kasutab enamasti FCA-tarnetingimust (müüja on tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba üle ostja poolt nimetatud vedajale eelnevalt nimetatud kohas või punktis) ja nii see suur probleem pole – saadetis on kogu transpordiaja firma kontrolli all ja selliselt on ka teada selle eeldatav saabumise aeg. “See on ka üks põhjustest, miks kasutame F-klauslit: et vältida võimalikku määramatust saadetise liikumise osas,
