Jaanuaris hinnalangus Eestis süvenes. Aastases võrdluses alanesid hinnad 1,3 protsenti ja detsembriga võrreldes 0,4 protsenti.
Hinnataset mõjutas jaanuaris kõige rohkem mootorikütuste odavnemine. Mootorikütuste hinnad langesid viiendiku võrra eelmise aasta algusega võrreldes. Kuigi nafta futuurid näitavad nafta hinna järk-järgulist tõusu käesoleva aasta jooksul, peaks nafta hind aasta keskmisena jääma oluliselt allapoole eelmise aasta taset. Lisaks mootorikütustele mõjutas tarbijahinnaindeksit toidu, peamiselt köögiviljade, hinnalangus.
Hinnad, eelkõige energia ja toidu hinnad, hakkavad taas kasvama selle aasta teisel poolel. Toornafta hind peaks meie prognoosi järgi sel aastal kaotama ligikaudu poole oma väärtusest USA dollarites arvestatuna ja kolmandiku eurodes arvestatuna. Mootorikütuse hind Eesti tanklates alaneb aga oluliselt vähem kui toornafta hind maailmaturul, kuna kütuse jaehind arvestab lisaks toornaftale ka teisi kütuse tarnimisega seotud kulusid, samuti riigipoolseid makse, mis moodustavad umbes poole mootorikütuste jaemüügihinnast.
Toidu hinnad on hetkel madalad tänu toiduainete ülepakkumisele, mille on muuhulgas kaasa toonud nõudluse kasvu aeglustumine Hiinas ja Venemaal. Nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalustumine peaks kaasa tooma toiduainete järk-järgulise kallinemise aasta teisel poolel. Impordikaupade hindu tõstab euro odavnemine (jaanuaris 15% eelmise aasta algusega võrreldes) ja teenuste hindu jätkuvalt tugev palgakasv.
Hindade langus on tarbijate reaalse ostujõu suurenemise ja ettevõtete tootmiskulude languse tõttu lühiajalises perspektiivis üldjuhul positiivne. Kuna Eesti majandus on võrdlemisi energiamahukas, annab energiahindade langus enamus majandusharudele positiivse impulsi. Samal ajal tuleb aga arvestada, et nafta hinnaga otseselt seotud õlitööstuse kasumlikkus ja tootmismaht vähenevad. Õlitööstus moodustab erinevatel hinnangutel Eesti majandusest umbes 2 protsenti.
Pikemas perspektiivis võib hindade langus majanduse arengut kahjustada. Kui oodatav hinnalangus toob kaasa palkade ja kasumite prognooside alandamise, siis hakkavad vähenema ka tarbimine ja investeeringud. Hetkel enamik Eesti tarbijaid hinnalangust ei tunneta. Jaanuaris ootas vaid 5% küsitletutest järgmise 12 kuu jooksul hindade alanemist.
