2014. aasta detsembris viis Turu-uuringute AS Finantsinspektsiooni tellimusel läbi silmast silma elanikkonna küsitluse finantsteenuste kasutamise ning sellealase teadlikkuse teemal.
Küsitluse tulemuste kohaselt omab arveldusarvet pangas ligikaudu 99% ning deebetkaarti ligikaudu 88% Eesti elanikest vanuses 19-65. Kohustusliku pensionifondiga (II sammas) on liitunud ligi 46% ning vabatahtliku pensionifondiga (III sammas) umbes 8% vastavas vanuses inimestest. Suhteliselt arvukalt on ka liikluskindlustuse (40%), krediitkaardi (25%) ja kodukindlustuse (25%) kasutajaid. Kokku küsitleti üle Eesti 762 inimest vanuses 19-65.
Valdav osa küsitletutest järgmise aasta jooksul hoiustada-laenata ei kavatse. 72% ei plaani lähema aasta jooksul kasutada mitte ühtegi ankeedis loetletud finantsteenustest: tähtajaline hoius, investeerimishoius, järelmaks, eluasemelaen, tarbimislaen, kiirlaen, fondiosakute ostmine, pensionifondiga liitumine.
Võrreldes 2009. aastaga on finantsteenuste kasutajate seas 8% võrra kahanenud tähtajalise hoiuse kasutajate, 6% võrra elukindlustuse kasutajate ning 6% võrra õppelaenu võtnute arv.
Finantsteenuste kasutajatest on 17% mõne finantsteenuse kasutamist hiljem kahetsenud või veaks pidanud, sagedamini olid nendeks teenusteks laenud, liisingud või järelmaksud.
