Justiitsminister allkirjastas kohtute infosüsteemi põhimääruse muudatused, millega tugevneb inimeste kontroll infosüsteemi nende kohta kantud andmete edasise töötlemise osas. Kohtuteave jääb muudatusteta avalikult kättesaadavaks nii Riigi Teatajast kui karistusregistrist, kuid seda pole võimalik avaandmetena töödelda.
“Rõhutame, et kõik kohtute infosüsteemis olevad avalikud andmed jäävad endiselt avalikuks ja nendega saab tutvuda endiselt Riigi Teatajas. Riigi Teatajast on leitavad jõustunud kohtulahendid koos kõigi nendes sisalduvate isikuandmetega, mis on seaduse alusel avalikud ja mida kohus ei ole lahendist eemaldanud. Määruse järgi ei saa ainult isikuandmeid avaandmetena kasutada ehk isikuandmeid pole võimalik massiliselt kopeerida ja endale alla laadida,” ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep.
Justiitsministeerium võtab kasutusele meetmed, et eraandmebaasid saaksid isikuandmetega kohtuteavet tööalaseks analüüsiks kasutada ilma vajaduseta isikuandmeid massiliselt alla laadida. Koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on võetud eesmärgiks ja otsitakse lahendust, kuidas teha kohtulahendid ilma isikuandmeteta avaandmetena kõigile kättesaadavaks.
“Muudatused tehakse selleks, et kaitsta isikute eraelu puutumatust. Justiitsministeeriumi poole pöörduvad tihti inimesed, kelle õigusi nende juba kohtulahenditest kättesaadavate andmete tõttu on eraeluliselt piiratud,” lisas Peep.
Ministri määrusega luuakse õiguslik selgus küsimuses, mis on seadustega varem otsustatud. Kohtulahendites sisalduvate isikuandmete avaandmetena kasutamist piirab nii avaliku teabe seadus, karistusregistri seadus kui ka Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus.
Kohtute infosüsteemi avalikult kättesaadavaid isikuandmeid nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil taaskasutavad isikud peavad tagama, et nad töötlevad Riigi Teatajast ja karistusregistrist pärinevaid isikuandmeid eesmärgipäraselt, vastavuses isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega ning et füüsiliste isikute andmete töötlemisel oleks selleks isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenev õiguslik alus.
