Creditinfo värske raporti järgi on vaatamata tugevale sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvule ettevõtete käekäik sektorite kaupa väga erinev; kriisieelse ajaga kõrvutades on mitmed sektorid endiselt suures miinuses.
Eesti SKP purustas teises kvartalis rekordeid ulatudes 12,9 protsendini. “Eesti tänase suure majanduskasvu varjus on ettevõtete seas nii suuri võitjaid kui ka suuri kaotajaid,” ütles Creditinfo analüütik Helen Tinkus pressiteates.
“Kui info ja side valdkonna teise kvartali maksustatav käive on kasvanud kriisieelse ajaga suisa 55 protsenti, siis majutuse ja toitlustuse sektor on endiselt 54 protsendi võrra kriisieelsest tasemest maas. Kusjuures info ja side sektor oli ainus sektor, kus käive ei langenud ka koroonakriisi alguses ehk 2020. aasta teises kvartalis,” märkis Tinkus.
Creditinfo esimest korda avaldatud ettevõtete kvartaalsete majandusnäitajate ülevaatest selgub, et 2021. aasta teises kvartalis kasvas Eesti ettevõtete deklareeritud maksustatav käive aastases võrdluses 27 protsenti ning see näitaja kasvas kõigi sektorite lõikes.
Kriisieelse perioodi ehk 2019. aasta teise kvartaliga võrreldes kasvas 2021. aasta teise kvartali summaarne deklareeritud maksustatav käive 8,7 protsenti, kuid see kasv tuli juba üksikute väga tugevate sektorite arvelt.
Lisaks juba mainitud info ja side sektorile tegi käive suure tõusu ka 30 protsendiga energeetikas ning 23 protsendiga kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
Sarnast trendi näeb ka töötajate arvu statistikat analüüsides, kus absoluutarvuna tööle registreeritud inimeste hulk endiselt väheneb. 2021. aastal teise kvartali keskmine töötajate arv oli maksu- ja tolliameti andmetel 435 677 inimest, mida on 3,7 protsenti ehk veidi alla 17 tuhande vähem kui aasta tagasi.
Enim on aastaga töötajate arv vähenenud nii absoluutarvuna kui ka proportsionaalselt majutuses ja toitlustuses – 4446 töötaja ehk 17,5 protsendi võrra. Kriisieelse, 2019. aasta teise kvartaliga võrreldes on antud sektori töötajate arv vähenenud 30 protsendi võrra.
Võrdluseks saab välja tuua, et kogu maksu- ja tolliameti registreeritud töötajate arv on kriisieelse ajaga vähenenud 6,3 protsendi võrra. Ainsana on töötajate arv kasvanud jällegi info ja side valdkonnas, kus teise kvartali keskmine töötajate arv on kriisist hoolimata kasvanud ligemale 4 protsenti aastas.
Ettevõtete maksukäitumine on aastalõikes positiivse trendiga, kuid kriisieelse tasemega võrreldes on endiselt oluliselt suuremad nii võlgadega ettevõtete osakaal kui ka võlasumma osakaal ettevõtete müügitulust.
2019. aasta teises kvartalis oli võlgadega ettevõtete osakaal 9,9 protsenti ettevõtetest, 2020. aasta samal ajal 11,1 protsenti ja 2021. aastal 10,1 protsenti. Võlgade kogusumma oli 2019. aasta teises kvartalis 153 miljonit eurot, 2020. aastal 273 miljonit eurot ja 2021. aastal 230 miljonit eurot.
“Võlgade tase jääb tõenäoliselt kriisieelsest tasemest kõrgemaks pikemaks ajaks ning selle peamiseks põhjuseks on 2020. aastal hüppeliselt kasvanud ajatatud maksuvõlgade hulk,” ütles Tinkus.
“Seda kasvu soosis muuhulgas maksu- ja tolliameti julgustav sõnum ettevõtjatele kasutada kriisi ajal maksusummade ajatamist kui sisuliselt käibevahendite finantseerimise allikat,” lisas ta.
Creditinfo Eesti AS avaldab alates 2021. aasta teisest kvartalist regulaarset kvartaalset ülevaadet ettevõtete käekäigust, mis hõlmab infot nii ettevõtete käibe, töötajate arvu, võlgade kui ka reitingute kohta, et anda kiiremat ülevaadet erinevates ettevõtlussektorites toimuvate suundumuste kohta.
