Koroonaviiruse leviku takistamiseks on sisuliselt kõik Euroopa riigid kehtestanud piiranguid, mis aeglustavad haiguse levikut, kuid jätavad hulga ettevõtteid ja inimesi sissetulekuta. Kuidas tulevad olukorraga toime meie lähiriigid ja millist tulevikku ennustatakse nende majandustele?
Leedu on reageerinud tugevalt nii haigusele kui majanduskahjudele
Kuigi Eesti majandussidemed Leeduga ei ole väga lähedased, väärib Leedu tähelepanu jõuliste meetmete poolest, mis riik nii viiruse vastu, kui selle leviku piiramisest sündiva majanduskahju korvamiseks, ette on võtnud. Juba 14. märtsil otsustas Leedu valitsus sulgeda kõik haridusasutused, kuid praktiliselt ka kogu kaubandus- ja teenindussektori, väljaarvatud toidukauplused ja apteegid. Raske öelda, kui suurt rolli kiire reageerimine on mänginud, kuid 3. aprilli seisuga on Leedus nakatunud alla 700 ja Covid-19sse surnud 9 inimest. Rahvaarvuga korrigeerides on see Eestist kordades väiksem.
Sama jõuliselt on asutud päästma majandust. Kui Eestis Riigikogu alles alustas lisaeelarve arutelu, siis Leedus kinnitati kriisipakett juba nädalapäevad tagasi. Paketti kogumaht on 2,5 miljardit eurot ehk 5% riigi SKPst. Sarnaselt Eestile on Leedu valitsuse peamine eesmärk hoida ettevõtted ja inimesed elus piirangute lõpuni. Tööta jäänud töötajate palgakulust kompenseeritakse kuni 60% ja programmi maht küündib 500 miljoni euroni. Täiendava 500 miljoni eest pakutakse ettevõtetele laenugarantiisid. Lausa seadusena muudeti pankade jaoks kohustuseks pakkuda raskustesse sattunud inimestele kolmekuulist kodulaenu maksepuhkust. Kõige uuema meetmena anti lõppeval nädalal teada 100 miljonilise mahuga riikliku investeerimisfondi loomisest, mis annab otse laenu või soetab osalusi suuremates Leedu ettevõtetes. Sellele vaatamata on Leedu keskpank andnud ähvardava hoiatuse, mille kohaselt võib Leedu majandus langeda halvimal juhul tänavu üle 20%. SEB hinnang on hetkel veel “optimistlik” -6%.
Viiruse aeglane levik on Lätil lubanud leebemalt tegutseda
Võrreldes Leeduga, on Läti vastus koroonakriisile olnud suhteliselt leebe, seda nii piirangute kui majandusleevenduste näol. Teisalt on lätlased osutunud üllatavalt immuunseks ka haigusele endale. Esimesest koroona-surmast teatati alles 3. aprillil ja ka nakatunute arv jäi siis veel alla 500. Viiruse leviku piiramiseks on lätlased viinud oma haridusasutused üle kaugõppele ja keelanud erinevad trennid, huviringid ning enam kui 20 osalejaga üritused. Teisalt on jäänud avatuks kõik kauplused ja teenindusasutused, kuigi inimeste hirm nakatumise ees on nende külastatavust kindlasti vähendanud. Kõige suurema majandusliku mõjuga otsus on riigipiiride sulgemine, kuigi turistihordid vaevalt Lätisse ka niisama kipuks.
Läti maksab palgatoetust vaid neis sektorites, mis on otseselt puudutatud koroonaviiruse puhangust. Maksimaalseks toetuseks on 70% kuni 700 eurosest palgast. Lisaks pakutakse erinevaid laenugarantiisid ja võimalust lükata edasi maksukohustusi. Värsked SKP prognoosid ennustavad Lätile tänavu 6-7% langust.
Soome on sunnitud üles seadma aina karmimaid piiranguid
Alguses suhteliselt leebelt alustanud Soome on laieneva epideemia tõttu liikunud aina rängemate piirangute suunas. Äsja pikendatud eriolukord tähendab, et suletud on kõik koolid ja vaba-aja veetmise kohad, sealhulgas restoranid ja baarid. Aina karmimad on piirangud ka inimeste vabale liikumisele. Viimaste uuendustena peatati reisijatevedu Eestist, karmistati piiriületust Rootsiga ja loodi sisepiir Uusimaa regiooni ja ülejäänud riigi vahel, mida saab ületada vaid väga põhjendatud juhtudel.
Soome majandusabipaketi kogumaht ulatub 15 miljardi euroni. Enamuse paketist moodustab laenukäenduste väljastamine, mida riiklik agentuur Finnvera lubab ettevõtetele anda kuni 12 miljardi eest, tagades laenu 80% ulatuses. Paarsada miljonit jagab riik ka ettevõtlustoetuseid, kuid hetkeseisuga on meetmepakett pigem õhuke. Erinevalt paljudest riikidest, pole kehtestatud näiteks eritoetust töökohtade säilitamiseks, vaid leevendatud on koondamist ja sundpuhkusele saatmist puudutavat seadusandlust ja laiendanud inimeste ringi, kellel on õigus saada töötuhüvitist. Sellele vaatamata on majanduslanguseennustused olnud pigem tagasihoidlikud. Näiteks kaks nädalat tagasi avaldatud keskpanga prognoos näeb ette SKP langust vahemikus kõigest 1,5-4%. Tore kui see nii lihtsalt läheks.
Rootsi loodab kergemalt pääseda
Rootsi on pälvinud maailmas tähelepanu oluliselt leebema suhtumise pärast koroonaviiruse leviku piiramisse. Sisuliselt ainus keeld on olnud enam kui 50 inimese kogunemised. Ka möödunud nädalal avaldatud uued “karmimad” meetmed tähendavad, et inimestel palutakse hoida üksteisega piisavat distantsi ja asutusi julgustatakse looma selleks vastavad tingimused.
Seevastu majandusmeetmete näol on reageeritud pigem jõuliselt. Kogu meetmepaketti maht küündib umbes 300 miljardi Rootsi kroonini ehk ca 6% SKPst. Reaalne rahaline panus on küll oluliselt tagasihoidlikum, umbes 15-20 miljardit. Taaskord annab suurima panuse meetmepaketti riiklike garantiide väljastamine laenudele, mis moodustab kaks kolmandikku selle kogumahust. Kasutusel on ka Saksamaa Kurzarbeit’iga sarnane meede, kus ettevõtted saavad tavapärasest 50% soodsama tööjõukulu juures maksta inimestele 90% nende palgast. Hetkeseisuga on võrreldes teiste riikidega natuke lootusrikkamad ka Rootsi majandusprognoosid. Erinevad analüüsimajad ennustavad selleks aastaks 3-4% majanduslangust. Eesti ühele peamisele kaubanduspartnerile tasub pöialt hoida küll.
