Otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25% võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt liiga hoogne vaatamata sellele, et see oli maikuuks eelmise aasta sügisel 10% ületanud tasemelt langenud 6% juurde.
Ühtlasi peegeldab meie eilne otsus Euroopa Keskpanga nõukogu parimat arusaamist euroala majanduse väljavaatest, aga ka ootusi, et hinnatõus aeglustub ning senised intressitõusud hakkavad järjest enam mõjuma. Kui lähikuudel laekuvad majanduse käekäigu kohta uued andmed, tuleb neile värske pilguga otsa vaadata ja teha järgmised otsused.
Kõige enam mõjutab ettevõtete ja inimeste laenu- ja hoiuseintressimäärasid nüüd 3,5%ni jõudnud intressimäär, millega kommertspangad saavad keskpangas raha hoiustada. Otsus ise ei olnud finantsturgudel ilmselt kellegi jaoks üllatav, mistõttu ei peaks see vahetult ja kohe mõjutama Eesti laenuvõtjate jaoks olulist kuue kuu euribori intressimäära.
Intressitõusu otsus polnud finantsturgudele ilmselt üllatus, mistõttu ei peaks see kohe mõjutama Eesti laenuvõtjate jaoks olulist kuue kuu euribori intressimäära.
Kuigi hinnatõusu kiirus euroalal on poole aastaga oluliselt taltunud, on Euroopa Keskpanga värske majandusprognoosi järgi muutunud varem oodatust ulatuslikumaks just loomult püsivam hinnasurve, mida lükkab peamiselt tagant suhteliselt kiire palgatõus.
Majanduse jahtumine nii euroalal kui ka Eestis viimase poole aasta jooksul on tavatu seetõttu, et see on käinud käsikäes väga madala tööpuudusega. See võib peegeldada ettevõtjate tunnetust, et ehkki majanduse väljavaade on keeruline, pole see siiski lootusetu. Küllap tooks töökohtade vähendamine ettevõtjate vaatest hiljem kaasa veelgi suuremaid raskusi uuesti sobivate töötajate leidmisel. Lisaks aitab püsivalt kiire palgatõus taastuda inimeste ostujõul, mis oli eelmisel aastal löögi all nii euroalal tervikuna kui ka Eestis.
Kui veel mõned kuud tagasi oli Euroopa finantsturgudel üheks peamiseks mureks USA pangandussektorist alguse saanud probleemide ulatuslikum levimine ka meie mandrile, siis täna on pigem tähelepanu sellel, kas ja kui kiiresti võiks euroala majandus uuesti taastuma hakata.
Kust tuleb aga kindlustunne, et praegu madalseisus olev majandus taas kasvule pöörab? Alustuseks tuleb siiski rõhutada, et ilmselt ongi vähe neid, kes julgevad eeldada lähiajaks väga kiiret majanduskasvu euroalal või ka Eestis. Kindlasti hoiavad majanduse kasvuhoogu mõnevõrra tagasi kiiresti kerkinud intressimäärad, mis pidurdavad laenamist ning muudavad rahastamistingimused ettevõtete jaoks üldiselt keerulisemaks. See käib paraku käsikäes keskpanga pingutustega kiire hinnatõusu kontrolli alla saamiseks. Endiselt on tegemist valikuga kahe halva vahel – kiire hinnatõusu jätkumine või varasemast kõrgemad intressimäärad.
Samal ajal on aga ka häid uudiseid: võrreldes aastatagusega on tunduvalt madalamad energiahinnad, mis olid mäletatavasti eelmisel aastal ettevõtete jaoks üheks peamiseks probleemiks. Ekspordinõudlus taastub tasapisi ning probleemid tarneahelates on samuti enamjaolt lahenenud. Lisaks on käsikäes hinnatõusu aeglustumise ja jätkuva palgatõusuga taas paranemas inimeste ostujõud, mis aitab eeldatavasti kaasa jaemüügimahu taastumisele.
Eelkõige mõjutab paljusid Eesti ekspordiettevõtteid, kes tegutsevad ehituse või ehitusmaterjalide tootmise alal, just Rootsi ehitusturu nõrkus.
Ettevõtete käekäiku hinnates tuleb tõdeda, et eelkõige on keerulisemas olukorras on tööstusettevõtted ja paremini on seni läinud teenuste müügiga tegelevatel ettevõtjatel. Sama kehtib jällegi nii Euroopas tervikuna kui ka Eesti ettevõtjate puhul. Eestis on mured tööstussektoris vast isegi suuremad, sest tellimuste maht on eriti järsult kukkunud Põhjamaades, mis on meie jaoks väga tähtis eksporditurg. Eelkõige mõjutab paljusid Eesti ekspordiettevõtteid, kes tegutsevad ehituse või ehitusmaterjalide tootmise alal, just Rootsi ehitusturu nõrkus. Võrreldes teenuseid müüvate ettevõtetega mõjutavad intressitõusud euroalal tööstusettevõtteid tavaliselt vahetumalt ja kiiremini, kuna neil on suurem vajadus teha oma investeeringuid laenuraha abiga.
Lõppeesmärk on kiire hinnatõus kontrolli alla saada, sest kui me sellega hakkama ei saa, kannatavad lõpuks nii inimesed kui ka ettevõtted.
Mida võib aga Euroopa Keskpanga otsustest oodata edaspidi? Ühelt poolt võib tõdeda, et Euroopa Keskpanga intressitõusud pole tõenäoliselt veel selleks korraks lõppenud. Selle põhjuseks on ootused, et hinnatõus euroalal püsib veel enam kui aasta jooksul eeldatavasti selgelt kiirem kui keskpanga eesmärgiks seatud 2%. Samas on selge, et juba rakendatud intressitõusud on majandusele mõju avaldamas. Laenuraha ei ole enam nii odav ja lihtsasti kättesaadav, kui see on olnud varasematel aastatel ning juba on vähenenud ka väljastatud laenude maht. Siit edasi minnes tasubki keskpankuritel hinnata oma seniste otsuste mõju ning langetada järgmised otsused järk-järgult ning laekuvate uute andmete pinnalt. Lõppeesmärk on aga keskpanga jaoks selge – tarvis on kiire hinnatõus kontrolli alla saada, sest kui me sellega hakkama ei saa, kannatavad lõpuks nii inimesed kui ka ettevõtted.
Vaata lisaks: Euroopa Keskpanga baasintressimäärasid alates aastast 2005
Allikas: Eesti Panga blogi
