Euroalal üha aeglustuv üldine hinnatõus suurendab tõenäosust, et juuni alguses toimuval Euroopa Keskpanga nõukogu istungil võib juba käes olla õige aeg intressimäärade langetamiseks.
Euroala majanduse olukorra ja väljavaate kohta on alates Euroopa Keskpanga nõukogu viimatisest kohtumisest märtsi alguses olnud vähe üllatavaid uudiseid. Seda võib juba iseenesest käsitleda positiivse uudisena ja märgina sellest, et toimunud ei ole suuremaid raputusi ning ökonomistidel on tänu sellele võimalik majanduse suundumusi mõistliku täpsusega prognoosida. Hinnatõus aeglustub jätkuvalt ning on järjest enam märke, et euroala majandus tervikuna kogub elujõudu.
Hinnatõus aeglustub jätkuvalt ning on järjest enam märke, et euroala majandus tervikuna kogub elujõudu.
Märtsis aeglustus euroalal hinnatõus aastatagusega võrreldes 2,4%-le. Muu hulgas on hoo maha võtnud toiduhindade kallinemine, mis on aeglustunud 2,7%ni, samal ajal kui veel veebruaris olid toiduhinnad aastatagusega võrreldes 3,9% kõrgemad. Endiselt on aga kiiremini kallinenud erinevad teenused, mille hinnad on keskmiselt 4% kõrgemal kui eelmise aasta märtsis. Teenuste hinnatõusu mõjutab vahetult palkade kasvutempo. Seetõttu on ka keskmise palgatõusu dünaamika koos teenuste hinnatõusu suundumustega üks näitaja, mida me Euroopa Keskpanga nõukogus tähelepanelikumalt jälgime. Enne, kui otsustame intressimäärasid langetada, sooviksime nii teenuste hinnatõusu kui ka keskmise palgatõusu kohta näha täiendavat kinnitust, et mõlema näitaja langustrend jätkub.
Enne, kui otsustame intressimäärasid langetada, sooviksime nii teenuste hinnatõusu kui ka keskmise palgatõusu kohta näha täiendavat kinnitust, et mõlema näitaja langustrend jätkub.
Uudistes ja finantsturgudel pööratakse palju tähelepanu igakuistele hinnatõusu andmetele ning võrreldakse neid eelmise kuu omadega. Kui seni on euroalal hinnatõusu aeglustumine alates 2022. aasta sügisest toimunud üsna sujuvalt, siis tänaseks teame, et inflatsiooni edasine langus 2%ni saab tõenäoliselt olema vähem sujuv ja ühtlane. Olulist rolli hakkab mängima aastatagune võrdluspunkt ehk hinnatase, millega me viimaseid hindu võrdleme ning mida on mõjutanud üksikud 2023. aastal aset leidnud sündmused. Seetõttu ei peaks me üllatuma, kui mõnel kuul hinnatõus aastavõrdluses ajutiselt kiireneb.
Euroala majandus tervikuna oli aasta esimeses kvartalis veel üsna hapras seisus. Euroopa suurimas riigis Saksamaal on tööstus jätkuvalt madalseisus, samal ajal kui positiivsemaid suundumusi on näha eeskätt just väiksemates ja lõunapoolsetes euroala riikides ning üldisemalt teenustesektoris. Kokkuvõttes tarbijate kindlustunde näitajad siiski paranevad käsikäes ostujõu taastumisega ja lähiajal oodatavale majanduse elavnemisele viitavad ka ettevõtete ostujuhtide indeksid.
Euroala majanduse järkjärguline kosumine tähendab suuremaid tellimusi ka meie eksportivatele ettevõtetele.
Juhul kui oleme suutnud õigesti hinnata nii hinnatõusu aeglustumise kui ka majanduse taastumise väljavaadet euroalal, on kahtlemata tegemist positiivsete märkidega ka Eesti majanduse jaoks. Euroala majanduse järkjärguline kosumine tähendab suuremaid tellimusi ka meie eksportivatele ettevõtetele ning võimalik intressimäärade langetamine vähendaks ka Eesti ettevõtete ja inimeste koormust laenumaksete tasumisel.
