Konjunktuuriinstituudi ekspertide-analüütikute paneel hindas detsembris Eesti majanduskliimat 6,0 punktiga (skaalal 1–9), mis on kõrgeim hinne käesoleval aastal. Paranenud on nii hinnangud hetkeolukorrale kui ka 6 kuu prognoos.
Eesti majanduse hetkeolukorda detsembris hindas ekspertide paneel 5,6 punktiga (skaalal 1–9), mis on 0,4 punkti võrra enam kui septembris. Eesti majanduse arengut (oodatav SKP kasv 2015. a 2,0%) pidurdavad nõrk välisnõudlus ja jätkuvad geopoliitilised pinged.
EKI ekspertide ootused Eesti majanduse üldolukorra kohta 6 kuu pärast olid detsembris 6,4 punkti, mis on 1,4 punkti võrra kõrgemad kui septembris. Sellest järeldub, et majanduse arenguvaated on mõõdukalt positiivsed ja võimalike ohtude realiseerumine on vähenenud.
Ekspertide paneeli ootused investeeringute ja eratarbimise arenguväljavaadete kohta näitavad, et investeeringute osas pole lähemal 6 kuul paranemist oodata (ebarahuldav olukord püsib). Investeerimisaktiivsuse suurenemine eeldab välisnõudluse kasvu taastumist, mille suhtes investoritel praegu veel usku ei ole. Samas soosib kapitalimahutuste kasvu laenuintresside püsimine madalal tasemel ning ka ettevõtjate hinnangul on laenukeskkond normaalne ja liigub kerges paranemistrendis. Eratarbimise suhteliselt hea olukord püsib.
Ekspertide paneeli üldiselt positiivsed hinnangud langevad suuresti kokku äribaromeetrite uuringu (Business Tendency Survey) tulemustega. Eesti äriettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks oli detsembris 102,0 (s.o 2 punkti kõrgem pikaajalisest keskmisest).
Tarbijate kindlustunne püsib pikaajalisest keskmisest kõrgemal tasemel (kindlustunde indikaator detsembris –3, pikaajaline keskmine –9). Paranenud on ootused nii oma pere kui riigi majandusarengute suhtes. Perede rahanduslik olukord on kriisijärgse aja parimal tasemel. 43% peredest suudab säästa, 50% kulutab nii palju kui teenib ja 6% elab kas varasemastest säästudest või on võlgu.
Ehitusettevõtete kindlustunne on madalal tasemel (kindlustunde indikaator detsembris –32) ja olukord pole võrreldes eelmise aasta lõpuga paranenud. Tellimuste portfell on napp ja 41%-l ettevõtetest on tellimusi tavapärasest vähem. Paremini on tellimustega varustatud elamuehitus ja vähem on tellimusi rajatiste ehitajatel.
Jaekaubandusettevõtete viimase 3 kuu müük on läinud antud sesooni kohta hästi: 38% kauplusi suurendas käivet, 41% käive ei muutunud ja 21%-l käive kahanes. Juhtide kindlustunne aga langes kergelt miinuspoolele, sest ees ootavad kuud on jaekaubandusele tavapäraselt madalhooaeg ja vähenev Venemaa turistide arv võib mõjutada ka järgmiste kuude käivet.
Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on detsembris –7 ja see on viimaste kuude halvim näitaja. Hea on ärikonjunktuur IT, telekommunikatsiooni ja reklaami sektoris. Probleemid on süvenenud turismisektoris. Vene rubla kukkumine on vähendamas idaturistide reisivõimalusi ja nõudluse vähenemist järgneva 3 kuu jooksul näeb ette 75% hotelle (aasta tagasi detsembris 41%), 51% restorane, 42% turismiagentuure. Probleeme on ka osades logistika- ja transpordiettevõtetes.
Tööstusettevõtete kindlustunne viimase kuuga langes (kindlustunde indikaator novembris –9, detsembris –13) ja on samal tasemel kui eelmise aasta detsembris. Kindlustunnet hoiab madalal tagasihoidlik nõudlus nii sise- kui eksporditurgudel.
