Eesti majandus kasvas möödunud aasta neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 4,2% ja kolmanda kvartaliga võrreldes 2,2%. Selle aasta jooksul ootab aga Eestit tõenäoliselt ees majanduskasvu aeglustumine viimaste aastate muljet avaldavatest kasvunumbritest tavapärasema tempo juurde. Majanduse maht ületab Euroopa riikides pikaajaliselt jätkusuutlikku taset, vaba tööjõudu napib ja seetõttu pole endise kasvutempo jätkumine tõenäoline.

Viimastel kuudel on nii Eestis kui ka kogu Euroopas langenud majandususaldusindeks, mis väljendab ettevõtete ja majapidamiste tulevikuootusi. Kuigi kasvuootused on tagasihoidlikumad, oodatakse siiski kasvu jätkumist, ehkki aeglasemas tempos, mitte majandusaktiivsuse langust. Ekspordi suure osakaalu tõttu kujundavad Eesti majanduse käekäiku samad trendid mis ülejäänud Euroopat.

Tööjõupuudus, millest Eestis on palju juttu olnud, iseloomustab ka teisi Euroopa Liidu riike. Tööjõupuuduse tingimustes on tugevnemas surve palgatõusuks ja osas riikides sagenenud streigid, mis on toonud kaasa katkestusi tootmisahelates. Selliste katkestustega võib kaasneda ajutine tootmismahu langus, nagu on juhtunud autotööstuses.

Samuti on poliitiline olukord muutunud ebakindlamaks, mis samuti mõjutab tööstuse ning väliskaubanduse väljavaadet. Euroopa tööstust on viimase poole aasta jooksul kammitsenud uued keskkonnanõuded autotööstuses. Süvenev protektsionism maailmakaubanduses mõjutab aga Euroopat ja Eestit kaudselt maailma kaubavahetuse vähenemise kaudu.

Euroopa üldise arengu taustal on Eesti majandusel läinud siiani hästi. Näib, et ekspordist sõltuv tööstussektor on viimaste kuude jooksul jäänud Euroopa probleemidest mõnevõrra kõrvale. Möödunud aasta lõpus kasvas töötleva tööstuse ettevõtete toodang suhteliselt kiiresti ja ka jaanuari ning veebruari küsitlusandmed näitavad, et toodangu tugev kasv on jätkunud, ehkki veidi aeglasemas tempos. Samas osutavad esmased andmed ka sellele, et seni majanduskasvu vedanud ehitussektori kasv on hakanud mõnevõrra aeglustuma.