Statistikaamet korrigeeris täpsustatud andmetele tuginedes Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu esialgsest hinnangust kiiremaks. Varem arvatud 0,4 protsendi asemel kasvas Eesti SKP kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 0,7 protsenti ja teise kvartaliga võrreldes 0,6 protsenti. Kasvu tagas palgatulu suurenemine ning tarbimis- ja investeerimisjulgus erasektoris.
Sisenõudluses jätkus eratarbimise kiire kasv (4 protsenti) ning pärast esimese poolaasta langust pöördusid tõusule ka investeeringud. Tarbimise kasvu toetas keskmise palga kasvutempo kiirenemine ja mõõdukas hõive kasvu jätkumine. Kuigi tarbijate kindlustunne on püsinud kõrgel, jäi tarbimise kasvutempo teisele kvartalile veidi alla ja elanike säästumäär ilmselt suurenes.
Viimased kaks kvartalit langenud investeeringud kasvasid kolmandas kvartalis peamiselt ettevõtete toel kokku 11 protsenti. Kolmandas kvartalis registreeriti ühekordse suure panusena elektrirongide ost. Aastatagusega võrreldes kasvasid ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse üle 40 protsendi ning see kasv oli laiapõhjaline. Elanike investeeringud eluasemetesse kasvasid reaalselt 9 protsenti, kuid hinnatõusu tõttu oli jooksevhindades kasvutempo kaks korda kiirem.
Kaupade ja teenuste eksport langes kolmandas kvartalis ühe protsendi. Esimesel poolaastal näitas eksport nõrgale välisnõudlusele vaatamata korralikku viieprotsendilist kasvu. Kolmandas kvartalis aga pöördusid mahud langusesse re-ekspordi ning elektroonikatoodete väljaveo vähenemise tõttu. Peamiselt on tegu Eestis asuvate vaheladude kaudu Venemaale veetavate kaupadega. Sellel on oluline mõju ekspordi- ja impordimahtudele, kuid lisandväärtust loob re-eksport tagasihoidlikus ulatuses, avaldudes lao- ja transporditeenuse pakkumise kaudu.Impordi üheprotsendilist suurenemist toetas transpordivahendite (rongide) suurenenud sissevedu ning tugev teenuste import.
Lisandväärtuse reaalkasv aeglustus kolmandas kvartalis ühe protsendini. Sarnaselt eelmisele kvartalile panustasid kasvu enam valdavalt siseturule suunatud valdkonnad: kaubandus, info ja side ning abitegevused. Enim kasvas sisekaubanduse lisandväärtus (17 protsenti), millest valdava osa andis hulgikaubandus. Info ja side reaalkasvu toetas programmeerimistegevus, kuid suurim mõju oli jätkuva hinnalanguse tõttu telekommunikatsioonil.
Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv aeglustus 3 protsendini. Kasvu panustasid võrdselt metalltoodete tootmine ja elektroonikasektor. Positiivne mõju oli veel masinate ja seadmete tootmises ning puidutöötlemises, kuid pea pooltes harudes langus jätkus. Logistikasektoris lisandväärtuse langus süvenes kaubavoogude vähenemise ning terava konkurentsi tõttu. Jätkuvalt keeruline on olukord ehituses, kus tellimused vähenesid, kuid ehitusressursside kallinemine jätkus.
Arvestades varem hinnatust kiiremat kasvu kolmandas kvartalis, võib 2013. aasta kokkuvõttes oodata Eesti majanduskasvuks vähemalt 1 protsendi. Ettevõtete välistellimuste indikaatorid lubavad välisnõudluse paranemist alates uuest aastast. Kolmanda kvartali majanduse reaalkasv oli rahandusministeeriumi suveprognoosist väiksem, kuid riigieelarve tulude seisukohalt olulisem nominaalkasv vastas prognoosile.
