Enamik eestimaalastest on kursis, et teisest sambast lahkumisel tuleb väljavõetavalt summalt tasuda tulumaksu, samas on paljudele aga uudiseks, et teise sambasse kogutut saab pärandada või et sellest aastast saab teisest sambast lahkumata pensionivara investeeringuid ka ise juhtida, selgub SEB uuringust.
Vastanutest 54 protsenti märkis, et teab pensionireformist pealiskaudselt ning 29 protsenti on muudatustega üsna kursis. Viis protsenti leidis, et neil on pensionireformist terviklik ülevaade ning oma teadmatust tunnistas 12 protsenti vastanutest. Teistest paremini on asjadega kursis inimesed, kes säästavad pensionieaks erineval moel, on iseenda tööandjad või kuuluvad vanusegruppi 35–49 aastat.
Uuringus testiti ka teadlikkust konkreetsetes küsimustes. Maksukohustuse osas valitseb üsna suur selgus: 81 protsenti teadis, et teise samba väljamakselt arvestatakse maha tulumaks ning vaid 14 protsenti arvas, et seda ei tule tasuda. Hästi ollakse kursis tõsiasjaga, et teisest sambast lahkudes ei saa sellega igal ajal uuesti liituda – seda teadis 67 protsenti vastanutes ning eksis vaid üheksa protsenti. Siiski veerand uuringus osalenutest ei osanud vastata.
“10 aasta jooksul kehtiv taasliitumise piirang tähendab ka seda, et lisaks omapoolsetele sissemaksetele teise sambasse loobutakse 10 aastaks riigipoolsest neljaprotsendilisest sissemaksest, mida seni kanti töötaja eest makstud sotsiaalmaksu arvelt igakuiselt tema isiklikule pensionikontole. Teise samba raha välja võtmisel või sissemaksete peatamisel suunab riik edaspidi selle summa tänastele pensionäridele pensionide maksmiseks,” selgitas pensionireformi veel üht nüanssi SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaali juht Triin Messimas.
Teise samba pärandamise võimalust teadis 57 protsenti, kuid 33 protsenti uuringus osalenutest ei osanud sellele küsimusele vastata. Veidi üle poole ehk 53 protsenti vastanutest teadis, et käesolevast aastast on võimalik teisest sambast lahkumata ja seega teise samba hüvesid kaotamata kogutud pensionivara ise investeerida läbi pensioni investeerimiskonto. Arvestades, et 27 protsenti ei osanud vastata ning 20 protsenti ei pidanud seda võimalikuks, on siin ruumi teadlikkuse tõusuks.
“Iseseisev investeerimine on üha populaarsem tegevus, kuid kindlasti nõuab see pensionikogujalt keskmisest kõrgemat finantskirjaoskust ning aega selle valdkonnaga põhjalikumalt tegeleda. Kuigi spetsiaalset pensioni investeerimiskontot saab avada juba aprillis, siis raha hakkab kontole laekuma alles alates septembrikuust. Seega on aega end teemaga kurssi viia,” lisas Messimas.
Eesti elanike teadlikkus pensionireformi üksikasjadest on suhteliselt hea ning eriti oluline on see nende inimeste puhul, kes kaaluvad muudatusi oma pensionikogumises. Käimasolev pensionireform pakub tulevikuks säästmiseks mitmeid võimalusi ja nendega tasub kindlasti tutvuda.
Uuringu tellis SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Uuring viis läbi TNS Emor 14.-20. jaanuaril. Uuringus osales 1217 vastajat vanuses 18-74 eluaastat.
