2014. aasta algusest hakkab Euroopa Liidus kehtima kommertspankadele uus ühtne kapitali adekvaatsuse miinimumnõue tasemel 8 protsenti. Seetõttu kaotab kehtivuse Eesti Panga presidendi määrus, mille alusel on Eestis tegutsevad pangad pidanud hoidma kapitalitaset üle 15 aasta vähemalt 10 protsendil.
Euroopa Liidu riigid võivad finantsstabiilsust ohustavate riskide maandamiseks kehtestada pankadele täiendavaid kapitalinõudeid. Selle võimaldamiseks arutab Riigikogu krediidiasutuste seaduse muudatust, mille eelnõu järgi antakse täiendavate kapitalinõuete kehtestamise õigus Eesti Pangale.
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on see muudatus esialgu tehnilist laadi. "Eesti kommertspankade kapitalitase on praegu märgatavalt kõrgem kui 10 protsenti. Eesti pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks tuleb lisaks 8 protsendisele miinimumile kehtestada Eestis täiendava 2% süsteemse riski puhvri nõue," ütles Hansson.
Eestis on 1997. aastast kehtinud pankadele 10% kapitali adekvaatsuse nõue, sest Eesti kogemus on näidanud, et väikese avatud majanduse tõttu võib majanduslangus tuua kaasa laenumakseprobleeme erasektoris ja pankade finantsseis võib väga kiiresti halveneda. "Majanduse struktuurse eripära tõttu kiiresti tekkivad probleemid laenude teenindamisel on Eestis süsteemne risk. Pankadele on seetõttu täiendava kapitalinõude kehtestamine vajalik, et hoida kapitali miinimumnõuet 10 protsendi tasemel," märkis Hansson.
Euroopa uus ühtne kapitalinõuete õigusraamistik võimaldab riikidel lisaks süsteemse riski puhvrile kehtestada kommertspankadele ka vastutsüklilise puhvri juhuks, kui on vaja maandada liiga kiirest laenukasvust tekkinud ohte. Vastutsüklilise puhvri kehtestamist ei pea Eesti Pank hetkel otstarbekaks.
Täiendavate kapitalinõuete kehtestamise vajadust hakkaks Eesti Pank hindama üldjuhul kaks korda aastas keskpanga Finantsstabiilsuse Ülevaate raames. 2013. aasta oktoobris avaldatud ülevaatega saab tutvuda siin.
