Ligi 70 protsenti Eesti peredest hindab oma pere majanduslikku käekäiku heaks ja kolmveerand peredest usub, et suudaksid vajadusel säästa, selgub Eesti Panga poolt tellitud ja TNS Kantari poolt läbi viidud uuringust.
Ligikaudu sama suur oli säästa suutvate perede osakaal ka enne majanduskriisi, kuid 2012. aastaks oli see langenud 65 protsendini. Kui vahetult pärast majanduskriisi tajusid säästmisvõime kasvu enamasti suuremat sissetulekut teenivad perekonnad, siis viimastel aastatel on ka keskmise ja madalama sissetulekuga perede säästmisvõime nende hinnangul paranenud, selgub uuringust.
Sääste omavate perede osakaal on koos sissetulekute ja säästuvõime kasvuga aasta-aastalt suurenenud. 2016. aasta augusti andmetel omab 66 protsenti peredest rahalisi sääste sularahas või pangas. Sääste omavate perede osakaal suurenes peamiselt keskmise sissetulekuga perede hulgas, kuid pisut ka madalama sissetulekuga perede seas.
Siiski oli sissetulekute jaotuse esimeses kolmandikus, kelle netosissetulek pereliikme kohta on kuni 350 eurot, säästusid endiselt alla pooltel peredest. Eesti perede säästud on küllaltki väikesed ja vaid ligikaudu pooltel oma säästude suuruse avaldanud peredest oli 2016. aasta augustis sääste rohkem kui 1000 eurot, märkisid uuringu läbiviijad.
Enim säästetakse igaks juhuks ehk selleks, et kindlustada toimetuleku varu, kuid suurenenud on ka säästmine hobide, tervise ja eluasemega seotud kulutuste tarbeks. Säästusid eelistatakse enamasti hoida pangakontol või kodus sularahana. Börsil kaubeldavaid väärtpabereid või investeerimisfondi osakuid omas ligikaudu 6 protsenti peredest ehk natuke vähem kui 10 aastat tagasi.
Augustis oli Eestis ligikaudu 245 000 perel ehk 41 protsendil leibkondadest laenukohustus. See osakaal on viimase kuue aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilne. Laenu võetakse jätkuvalt enim eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Samas on endiselt suurenenud autoliisingu ja kauplustest järelmaksu võtmine.
Tänu sissetulekute kasvule on natuke vähenenud laenu põhiosale ja intressimaksele kuluv protsent sissetulekust ja enam kui pooltel laenu võtnud peredest jääb see alla 20 protsendi. Raskemas olukorras on need leibkonnad, kelle igakuised laenumaksed moodustavad rohkem kui 40 protsenti sissetulekutest. Selliseid peresid on laenu võtnud perede seas 8 protsenti.
Eesti peredest on 9 protsenti soovinud viimase aasta jooksul laenu võtta eluaseme soetamiseks või remontimiseks. Rahuldatud on natuke üle poole neist laenutaotlustest ja see on umbes sama palju kui 2014. aastal. Järgmisel aastal plaanib laenu võtta ligikaudu sama palju peresid kui 2014. aastal ja enamikul ehk 70 protsendil neist juba on mõni laenukohustus.
Tänavu augustis toimunud TNS Kantari uuringus osales 984 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu tellis Eesti Pank.
