Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy teatas reedel, et Euroopa Liidu (EL) seitsme aasta eelarves on jõutud kokkuleppele.

EL-i juhid paistsid reedel olevat valmis esimest korda üle 60 aasta eelarvet kahandama ning maratonkõnelustel võttis kuju kokkulepe, mis näeb ette kulude kärpimist kolme protsendi võrra.

Terve öö kestnud 24-tunniste kõneluste järel naasid ühenduse liidrid kõnelustelaua taha kell 15.30 Eesti aja järgi, olles eelnevalt veel erimeelsusi lahendanud.

Briti peaminister David Cameron, keda Saksa kantsler Angela Merkel näis toetavat, juhtis väsimatuid ponnistusi, et takistada kulutuste suurendamist.

Prantsusmaa ja Itaalia üritasid kaitsta kulutusi, mida nad peavad hädavajalikuks töökohtade loomiseks ja majanduskasvu ergutamiseks, ning reedel tundus, et kaks leeri olid juba valmis kokkuleppest teatama.

"See ei ole fantastiline kompromisslepe, kuid see on vastuvõetav," ütles üks Prantsuse diplomaatiline allikas AFP-le.

Ent kui pärastlõunane istung edasi lükkus, tundus kokkulepe olulise paindlikkuse küsimuse osas taas Cameroni kriitika alla sattuvat.

Ühe allika sõnul on Cameron eelarve "paindlikkuse" osas, mis on Prantsuse presidendi François Hollande\’i tingimus, oma lubadusest taganenud.

Esialgne kokkulepe näeb ette, et EL-i eelarves aastateks 2014-2020 on tegelikud kulutused ehk "maksed" 908,4 miljardit eurot ning lõplik lagi on 960 miljardit eurot. See on üks protsent bloki rahvuslikust kogutoodangust (RKT).

See tähendaks kolmeprotsendist eelarvekärbet võrreldes aastate 2007-2013 eelarvega ning on vähem kui 973 miljardit eurot, millest Cameron ja tema liitlased novembris edutult lõppenud kõnelustel keeldusid.

EL-i eelarves tähistavad kohustused maksimaalset rahasummat, mida võib programmidele anda, kuigi tegelikkuses osutuvad maksed väiksemaks, sest projektid viibivad või neist loobutakse.

Algselt soovis EL suurendada kulutusi viie protsendi võrra ehk 1,04 triljoni euroni, mis on pisut üle 1 protsendi EL-i RKT-st.

Kärbete kiuste suudeti siiski leida kuus miljardit eurot, mis suunatakse noorte töötusega tegelevasse fondi.

Hetkel on EL-is üle 26 miljoni töötu. Hispaanias ja Kreekas on kolm viiendikku alla 25-aastaste töötud.

Kokkuleppele jõudmise järel tuleb ületada veel üks takistus – eelarvekava peab heaks kiitma ka Euroopa Parlament ning saadikud on juba mõista andnud, et uued kärped ei ole neile meeltmööda.

Kava eraldada 40 miljardit eurot erainvesteeringute suurendamises piiriülesesse energeetikasse, transporti ja digitaalvõrgustikesse kahandati veerandi võrra. Lisaks kahandati ka EL-i halduskulusid.

Umbes 35 000 EL-i ametnikku on juba streiki alustanud, sest kardavad oma töökohtade ja hüvede kaotamist.